Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Põhikiri

KINNITATUD
rahvastikuministri 03.11.2020  käskkirjaga nr 1-3/93


I ÜLDSÄTTED

1.1 Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK). KÜSKi nimi inglise keeles on The National Foundation of Civil Society.
1.2 KÜSKi asutaja on Vabariigi Valitsus, asutajaõiguste teostaja on Siseministeerium.
1.3 KÜSKi asukoht on Eesti Vabariik, Viljandi.
1.4 KÜSK on avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevust reguleerivad sihtasutuste seadus, riigivaraseadus ja muud õigusaktid ning käesolev põhikiri (edaspidi põhikiri).
1.5 KÜSKi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.6 KÜSK hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.
1.7 KÜSK võtab vastu, säilitab ja käsutab rahalisi vahendeid, kinke ja annetusi ning kasutab, maksab välja või annetab sellest saadavat tulu või selle põhiosa oma põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
1.8 KÜSK on asutatud määramata tähtajaks.
1.9 KÜSKi juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

II EESMÄRK JA ÜLESANDED

2.1 KÜSKi eesmärk on võimestatud avalikes huvides tegutsevad vabaühendused, tugev kodanikuühiskond ja aktiivsed inimesed.
2.2 Eesmärgi saavutamiseks täidab KÜSK järgmisi ülesandeid:
2.2.1 mittetulundussektori tegevusvõimekuse arendamise, organisatsioonide ja võrgustike tegevuse toetamise programmide väljatöötamine ja elluviimine ning nende raames projekti- ja tegevustoetuste sihtotstarbeline eraldamine tegutsevatele organisatsioonidele või üksikisikutele avalike konkursside korraldamise ja stipendiumide eraldamise korras või nõukogu otsuse alusel;
2.2.2 vajalikus mahus KÜSKi vahendite kaasamine riigieelarvelistest vahenditest, sihtotstarbelistest välisvahenditest ning eraannetustest, selle haldamine ning vahendamine kodanikuühiskonna arendamise vajadusteks;
2.2.3 programmide väljatöötamine ja juhtimine, sealhulgas toetuste eraldamise korraldamine, toetavate kodanikuühiskonna arengu alaste analüüside teostamine ja uuringute tellimine;
2.2.4 kahe- või mitmepoolse koostöö arendamine Eesti ja välisriikide organisatsioonidega, kelle eesmärgid ja tegevus toetavad kodanikuühiskonna arendamist;
2.2.5 kodanikuühiskonna alase teadlikkuse kasvu toetamine läbi süsteemse teavitustegevuse.
2.3 KÜSK lähtub oma tegevuses kodanikuühiskonna arendamist puudutavatest riiklikest strateegilistest dokumentidest.

III ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAJA

3.1 Asutajaõiguste teostaja konsulteerib nõukogu liikmete nimetamiseks Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskavade elluviimiseks ja täitmise hindamiseks ning kodanikuühiskonna ja riigi koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoniga (edaspidi valitsuskomisjon).
3.2 Nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja, konsulteerides eelnevalt valitsuskomisjoniga. Nõukogu liiget ei või määrata rohkemaks kui kaheks järjestikuseks põhikirja punktis 4.4 sätestatud perioodiks.
3.3 Asutajaõiguste teostaja pädevusse kuulub KÜSKi põhikirja muutmine, milleks ta saab ettepaneku nõukogult või konsulteerib nõukoguga.
3.4 KÜSKi nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja arvestades järgmist:
3.4.1 KÜSKi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses;
3.4.2 KÜSKi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel, otsuste vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata ja nõukogu organi muus tegevuses;
3.4.3 KÜSKi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist;
3.4.4 kui KÜSKi puhul riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust ei täideta, võib asutajaõiguste teostaja riigivaraseaduse paragrahvi 85 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
3.5 Asutajaõiguste teostaja võib nõukogu liikme igal ajal olenemata põhjustest tagasi kutsuda.

IV KÜSKi NÕUKOGU

4.1 Nõukogu kavandab KÜSKi tegevust ning korraldab KÜSKi juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu esindab KÜSKi vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatusega.
4.2 Nõukogu liige on teovõimeline füüsiline isik, kes vastab põhikirja punktides 6.1.-6.4. juhtorganite liikmete kohta sätestatud piirangutele.
4.3 Nõukogu liikme vastutus ja kohustused:
4.3.1 nõukogu liige vastutab oma kohustuste mittetäitmisel KÜSKile tekitatud kahju hüvitamise eest seaduses ettenähtud korras.
4.3.2 nõukogu liige vabaneb vastutusest KÜSKi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kahju tekitamisest arvates.
4.3.3 nõukogu liige on kohustatud teavitama asutajaõiguste teostajat KÜSKi kavast teha tavapärasest majandustegevusest väljuvaid tehinguid.
4.4 Nõukogu koosseisu kuulub 5 kuni 7 liiget, kes määratakse asutajaõiguste teostaja poolt kolmeks aastaks. Nõukogu koosseis moodustatakse põhimõttel – kuni pooled nõukogu liikmetest on riigi esindajad ja vähemalt pooled mittetulundusühingute ja sihtasutuste esindajad. Riigi ühe esindaja esitab rahandusminister.
4.5 Nõukogu liikmel on õigus tagasi astuda, kui ta teatab tagasiastumisest nõukogu esimehele kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Nõukogu esimehel on kohustus edastada taotlus asutajaõiguse teostajale.
4.6 Nõukogu pädevus:
4.6.1 KÜSKi algava aasta tegevuseesmärkide ja eelarve kinnitamine hiljemalt majandusaasta alguseks;
4.6.2 põhikirja muutmise ettepaneku või seisukoha andmine asutajaõiguste teostajale;
4.6.3 KÜSKi juhatuse liikmete määramine, tagasikutsumine, juhatuse liikmega tehingu tegemine ning juhatuse liikmetele tasu maksmise otsustamine;
4.6.4 KÜSKi strateegia, tegevuskava ja toetusprogrammide kinnitamine;
4.6.5 KÜSKi majandusaasta aruande kinnitamine;
4.6.6 KÜSKi toetuste eraldamise tingimuste kinnitamine;
4.6.7 KÜSKi audiitori nimetamine, tema volituste kehtivuse ja tasustamise korra määramine;
4.6.8 nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest;
4.6.9 nõukogu töökorra – nõukogu tegevuse aluste ja heade tavade - kinnitamine;
4.6.10 ettepaneku tegemine asutajaõiguste teostajale KÜSKi ühinemise, jagunemise ja lõpetamise küsimuses otsustamiseks;
4.6.11 seadusega nõukogu pädevusse antud teiste küsimuste otsustamine.
4.7 KÜSKi nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe ja aseesimehe. KÜSKi nõukogu esimees:
4.7.1 korraldab nõukogu tegevust;
4.7.2 juhatab nõukogu koosolekuid või saadab nõukogu liikmetele otsuse eelnõu, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kutsumata;
4.7.3 kontrollib nõukogu otsuste täitmist;
4.7.4 esindab nõukogu;
4.7.5 teeb asutajaõiguste teostajale vajadusel ettepaneku nõukogu liikmete tagasikutsumise ja määramise kohta.
4.8 Nõukogu esimehe äraolekul või puudumisel täidab tema ülesandeid ja omab esimehe õigusi nõukogu aseesimees.
4.9 Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
4.10 Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosolekutel on võimalik osaleda koosolekul füüsiliselt kohal olles või elektrooniliste vahendite abil. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav aseesimees. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab asutajaõiguste teostaja, nõukogu liige, juhatus või audiitor. Koosolekukutse saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikult või elektroonselt vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. Kutses peab olema ära märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord.
4.11 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees või teda asendav aseesimees. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud liikmetest. Juhul, kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu esimehe hääl.
4.12 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus juhul, kui ta seda soovib. Protokoll saadetakse nõukogu liikmetele ülevaatamiseks elektrooniliselt hiljemalt kümnendal päeval pärast koosoleku toimumist. Protokollid allkirjastatakse digitaalselt. Protokollile kirjutavad alla kõik nõukogu koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed ja protokollija.
4.13 Nõukogu võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu esimehe poolt kirjaliku hääletamise väljakuulutamise järel keegi nõukogu liikmetest ei nõua koosoleku kokkukutsumist või hääletamise peatamist. Nõukogu esimees saadab kirjaliku hääletamise väljakuulutamisel otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse
vastu. Nõukogu liikme poolt kirjaliku hääletamise ajal algatatud arutelu hääletamisele pandud otsuse üle peatab hääletamise.
4.14 Otsustamisel koosolekut kokku kutsumata on otsus vastu võetud, kui selle poolt on üle poole nõukogu liikmetest.
4.15 Otsustamisel koosolekut kokku kutsumata koostab nõukogu esimees kirjaliku hääletuse tulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus juhul, kui ta seda soovib. Nõukogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
4.16 Nõukogu otsused jõustuvad nende vastuvõtmise hetkest ning on juhatusele kohustuslikud.
4.17 Protokolle ja hääletusprotokolle koos lisadega säilitatakse tähtajatult. Protokollide ja hääletusprotokollide ning nende lisade hoidmise korraldab ning nende säilitamise eest vastutab KÜSKi juhatus.
4.18 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus tutvuda kõigi KÜSKi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning KÜSKi tegevuse vastavust põhikirjale ja nõukogu otsustele.
4.19 Kulutused, mis tekivad seoses osalemisega nõukogu koosolekutel ja KÜSKi esindades, hüvitab KÜSK.

V KÜSKi JUHATUS

5.1 KÜSKi juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib KÜSKi. Juhatusel on kuni kolm liiget. Juhatuse liikmete koosseisu, koosseisu muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.
5.2 Juhatuse liige on teovõimeline füüsiline isik, kes vastab põhikirja punktis 6.1 juhtorganite liikmete kohta sätestatud piirangutele.
5.3 Juhatuse liikmetel ei tohi olla isiklikku huvi KÜSKi poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse juhatuse liikme ja KÜSKi vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale juhatuse liige küsimuse otsustamisel.
5.4 Kui juhatusel on üle ühe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
5.5 Juhatuse liikme volituste tähtaeg on neli aastat.
5.6 Juhatus esindab KÜSKi kõigis õigustoimingutes. Juhatuse õigust esindada KÜSKi võib piirata nõukogu otsusega.
5.7 Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise eemalviibimise ajaks (näiteks lähetus, puhkus) volikirja alusel esindaja. Volikirjas määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult nõukogu esimehega.
5.8 KÜSKi juhatus (juhataja):
5.8.1 vastutab KÜSKi raamatupidamise korraldamise eest;
5.8.2 otsustab nõukogu poolt kinnitatud eelarve ulatuses ja kohaselt KÜSKi tegevuseks vajalike kulutuste tegemise;
5.8.3 võtab tööle ja vabastab töölt KÜSKi töötajaid sõlmides, muutes ja lõpetades nendega töölepingud;
5.8.4 annab volikirju KÜSKi esindamiseks;
5.8.5 osaleb nõukogu koosolekutel, kui nõukogu ei otsusta teisiti;
5.8.6 esitab nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate KÜSKi majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe KÜSKi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest KÜSKi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
5.9 Juhatus peab KÜSKi juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi ja täitma põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
5.10 Juhatus koostab kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis peab vastama KÜSKi finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele.
5.11 Juhatus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks KÜSKi eelarve koostamisel.
5.12 Tehingud, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.
5.13 Nõukogu võib delegeerida juhatuse pädevusse kõigi KÜSKi tegevust puudutavate küsimuste otsustamise, mis ei ole vastuolus seadusega.
5.14 Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
5.15 Juhatuse liikmete töökord ja muud tingimused (sh tasustamine) määratakse kindlaks juhatuse liikme ja nõukogu vahelises lepingus. Lepingu sõlmimisel juhatuse liikmega esindab KÜSKi nõukogu esimees.
5.16 Juhatuse liikme tasustamine
5.16.1 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks KÜSKi juhatuse liikme ülesannetele muid KÜSKile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
5.16.2 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab KÜSKile seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
5.16.3 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.
5.17 Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud KÜSKile kahju, vastutab kahju tekitamise eest. Kui juhatuses on enam kui üks liige, vastutavad juhatuse liikmed tekitatud kahju eest solidaarselt.
5.18 Juhatuse pädevus:
5.18.1 nõukogu otsuste elluviimise tagamine ja nende täitmise eest vastutamine;
5.18.2 nõukogu kehtestatud piirangutest või volitustest tulenev KÜSKi esindamine ja selle nimel tegutsemine;
5.18.3 KÜSKi igapäevase majandustegevuse kavandamine, korraldamine ja juhtimine, vara käsutamine, lepingute sõlmimine, arvete avamine krediidiasutustes;
5.18.4 KÜSKi strateegia, toetusprogrammide, tegevuskava, aastaeelarve ning toetustingimuste koostamine ning muudatusettepanekute tegemine ja nõukogule kinnitamiseks esitamine;
5.18.5 KÜSKi investeerimisstrateegia koostamine ning nõukogule kinnitamiseks esitamine;
5.18.6 KÜSKi majandusaasta aruande koostamine ning nõukogule kinnitamiseks esitamine nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest;
5.18.7 nõukogu otsuse alusel täiendavate finantsvahendite kaasamiseks lepingute sõlmimine;
5.18.8 KÜSKi finantsülevaate koostamine kord kvartalis ning nõukogule esitamine;
5.18.9 seadusest tulenevate muude ülesannete täitmine.

VI PIIRANGUD NÕUKOGU JA JUHATUSE LIIKMETE NIMETAMISEL

6.1 KÜSKi nõukogu ja juhatuse liikmeks ei või olla isik:
6.1.1 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
6.1.2 kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
6.1.3 kellel on ärikeeld;
6.1.4 kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
6.1.5 keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.
6.2 Põhikirja punktides 6.1.1 – 6.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Põhikirja punkti 6.1.5 keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
6.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on KÜSKiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:
6.3.1 on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KÜSK;
6.3.2 on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui KÜSK;
6.3.3 omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui KÜSK
6.3.4 KÜSKiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga;
6.3.5 omab KÜSKiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on KÜSKi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija;
6.3.6 KÜSKi juhatuse liige.
6.4 Nõukogu liikmel ei tohi olla isiklikku huvi KÜSKi poolt jagatavate hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse nõukogu liikme ja KÜSKi vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise või lõpetamise küsimust, ei osale nõukogu liige küsimuse otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

VII KÜSKi VARA

7.1 KÜSKi vara moodustub riigieelarvest tehtavatest eraldistest, annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest, samuti KÜSKi majanduslikust tegevusest saadud tulust.
7.2 KÜSK osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb teiste sihtasutustega või jaguneb üksnes asutajaõiguste teostaja otsuse alusel. KÜSK võib osaleda üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud KÜSKi eesmärkide saavutamisega. Vara omandamise, kasutamise ja käsutamise korras kehtestatud ulatuses on vara käsutajaks juhatus.
7.3 KÜSK võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatu kohaselt.
7.4 KÜSK võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel.
7.5 KÜSKi halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse eesmärkide ja iseloomuga.
7.6 Vara üleandmise kord:
7.6.1 KÜSKile laekuvad rahalised vahendid kantakse KÜSKi arvelduskonto(de)le;
7.6.2 üleantava vara väärtuse kohta annab hinnangu üldiselt tunnustatud ekspert;
7.6.3 KÜSKile antakse vara üle lepingu ja/või üleandmis-vastuvõtmisakti alusel;
7.6.4 raha ja muu vara üleandmist tõendab KÜSKi juhatus oma allkirjaga;
7.6.5 KÜSK ei või vastu võtta vara, mis ei lange kokku tema eesmärkidega või on vastuolus heade tavadega.
7.7 Vara kasutamise ja käsutamise üldine kord:
7.7.1 vara kasutatakse KÜSKi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks ning KÜSKi jooksvate kulude katteks ja töötajate tasustamiseks;
7.7.2 KÜSK ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid
finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb põhikirjast;
7.7.3 sihtotstarbelisi annetusi võib kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil.

VIII ARUANDLUS, SISEKONTROLL, SISEAUDIT JA AUDIITOR

8.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande (edaspidi majandusaasta aruanne) ning esitab selle audiitorile kontrollimiseks selliselt, et nõukogu jõuaks auditeeritud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaega.
8.2 Juhatus esitab auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on KÜSKi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summad.
8.3 Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse ja nõukogu liikmed.
8.4 Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande Äriregistrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõpust.
8.5 KÜSK avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande kord kvartalis, hiljemalt esimesele ja kolmandale kvartalile järgneva kuu lõpuks ning kahe kuu jooksul pärast teise ja neljanda kvartali lõppemist.
8.6 KÜSKi sisekontrollisüsteemile kehtivad järgmised tingimused:
8.6.1 siseaudiitori ametikoht moodustatakse või siseaudiitori teenust ostetakse audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on KÜSKi bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot;
8.6.2 KÜSKil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see on nõukogu hinnangul majanduslikult otstarbekas. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada asutajaõigusi teostava isikuga;
8.6.3 asutajaõiguste teostajal on õigus erikontrolli tegemiseks ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.
8.7 KÜSKil on audiitor(id). Audiitori(d) ühekordseks kontrolliks või kuni kolmeks aastaks määrab nõukogu.
8.8 KÜSKi audiitoriks ei või olla KÜSKi nõukogu liige, juhatuse liige ega töötaja.
8.9 Asutajaõiguste teostaja esitab Rahandusministeeriumile igal aastal nõukogu kinnitatud tegevusaruande KÜSKile seatud eesmärkide täitmise ning asutajaõiguste teostamise kohta.

IX PÕHIKIRJA MUUTMINE

9.1 Põhikirja võib muuta seadustes ja põhikirjas sätestatud alustel ja korras.
9.2 Põhikirja muutmiseks, mille algatamise ettepaneku teeb nõukogu, on vajalik kahe kolmandiku KÜSKi nõukogu liikmete heakskiit.
9.3 Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb põhikirja muuta, kuid põhikirja muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus huvitatud isiku nõudel.

X ÜHINEMINE JA JAGUNEMINENING TEGEVUSE LÕPETAMINE

10.1 Asutajaõiguste teostaja otsusega võib KÜSK, lähtudes muutunud asjaoludest ja arvesse võttes KÜSKi eesmärke, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda vastavalt seaduses sätestatud korrale.
10.2 KÜSKi lõpetamine toimub asutajaõiguste teostaja otsuse alusel või seaduses ettenähtud juhtudel. KÜSK lõpetatakse või ühendatakse teiste sihtasutustega riigi nõudmisel. KÜSKi ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.
10.3 KÜSKi likvideerijad määrab nõukogu.
10.4 Likvideerijatel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused ning likvideerimine toimub seadusega sätestatud korras. Likvideerijad annavad KÜSKi dokumendid hoiule asutajaõiguste teostajale.
10.5 Likvideerimisel antakse järelejäänud vara nõukogu otsusega ja asutajaõiguste teostaja nõusolekul üle riigile, tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kuuluvale samalaadse eesmärgiga sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
10.6 Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse KÜSKi registrist kustutamiseks.