Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Läänemaa vabaühenduste konsultant Tanel Tiisler: kui ise ei tee, siis keegi teine ka mitte

10.05.2021

Tanel Tiisler on Läänemaa arenduskeskuse vabaühenduste konsultant. Aga ta tegeleb ka muuga: veab maakonna aastaraamatute koostamist ja koordineerib internetiühenduse kaardistamist maakonnas. Lisaks sellele lööb kaasa maakonna digilahenduste arendamisel ja aeg-ajalt aitab kolleegidel üritustel laudu tassida.
 
Tanel on osalenud kohaliku noortekogu töös ning olen olnud ka kohaliku volikogu liige. „Oma eriala poolest erinen ilmselt oma kolleegidest päris palju, olen lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli autotehnika eriala,“ ütleb Tanel. Majandusainetest ning ka juriidikast õpingute käigus tal pääsu polnud ning tänase töö juures saab neid teadmisi edukalt rakendada. Varem on Tanel töötanud IT-juhina ja -administraatorina. „Eks IT-muresid tuleb ka tänastel klientidel aeg-ajalt aidata lahendada,“ sõnab Tanel.
 
Tanelile tasub kirjutada või helistada, e-posti aadressil tanel.tiisler@laanemaa.ee või telefonile 5340 4783.
 
Küsisime Tanelilt, mida ta oma töödes-tegemistes oluliseks peab.
 
Niisiis, mida teha, et vabaühendustel Eestis nüüd ja tulevikus suurem jõud oleks?
Ma ei pea siin end küll suureks arvamusliidriks, aga targad räägivad, et puudus on eelkõige noortest ja hakkajatest. Toetusi tegevuste jaoks leiab ikka, kui on seda kellelegi jagada.
 
Kui oma tööd konsultandina alustasid, milliste teemadega kõigepealt kokku puutusid?
Kui tööd alustasin, oli selleks juriidika. Tulin erasektorist, kus töörutiin on korraldatud hoopis teisiti, siin tuleb vastutada hoopis teistsuguste asjade eest. Kuigi Riigi Teataja pole mulle üldse võõras asi, on tulnud palju vaeva näha seaduste ja määruste maailma sisse elades.
 
Mis on inimestele muret tekitanud, kui nad kolmandas sektoris tegutsemist alustavad?
Eks see ühingu alustamine ise ongi või siis teistelt ülevõtmine. Tihtipeale kardetakse formaalsusi äriregistris toimetamisel ja ka raamatupidamisega kaasnevat. Aga ka ühingu tegevuse lõpetamine on see, mille osas abi küsitakse.
 
On sul eredalt meeles mõni lugu, kus vabaühendus on saanud sinu nõu ja jõuga parema hoo sisse?
Eks neid on mitmeid ja hea meelega räägiks paljudest. Aga üks lugu meenub eriti. Hiljuti pöördus minu poole abipalvega ühe kohaliku küla selts. Seltsi asutajad olid tegevusest loobunud ja teinud aktiivsetele külanoortele ettepaneku toimetamised üle võtta. Noored lõidki kampa ja haarasid härjal sarvist. Kuid eks kõhklesid ka.
 
Üheks suuremaks katsumuseks oli registriandmete muutmine ning vaja oli kõpitseda ka põhikirja kallal. Vana põhikiri oli äriregistris fotodena. Skännisime ja toimetasime sellega koos hulk aega, et saada see arvutis muudetavaks. Üsna pea avanes kohaliku omaalgatuse programmi taotlusvoor, kus neil oli vaja abi, et taotlus kirjutada. Kogu protsessi juures oli neil veel suur ärevus projekti läbiviimise ja aruandluse ees. Neid kõhklusi sai ka paaril korral maandatud, et katsume kõigepealt taotluse kokku panna ja kui raha tuleb, küll siis edasi vaatame.
 
Rahastus ka tuli ja selts sai omale osta mööblit ja tänu sellele õnnestus tegevus käima saada, korraldada üritusi ja ruume välja rentida. Sellest said nad hea kogemuse ning julgustuse ka edaspidiseks. Nüüd käivad juba järgmised sammud, korrastatakse hoonet, selle ümbrust ja valmistutakse suvisteks tegemisteks.
 
Kes on sinu enda töös sulle partneriteks?
Kogu vabaühenduste konsultantide seltskond kõigis maakondades hoiab väga kokku ja üksteist toetatakse. Abi olen küsinud ikka. Mõnikord on sarnased mured ka teistel kolleegidel. Abiks on olnud KÜSKi ja Siseministeeriumi inimesed. Nii et koos teiste konsultantidega ongi nemad minu partnerid.
 
Mis on sinu kõige lihtsam nõuanne, mida pea iga päev pead vabaühendustele andma?
Tuletan ikka meelde seda lihtsat tõde: kui ise ei tee, siis ega keegi teine ka mitte. Ja kui tundub raske või keeruline, siis alustage lihtsamast otsast.
 
Küsimused esitas Priit Põiklik Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist