Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Lääne-Viru vabaühenduste konsultant Kaoke Kärdi: „Pole olemas rumalaid küsimusi“

21.06.2021

Lääne-Virumaa vabaühenduste konsultant Kaoke Kärdi on mitmendat põlve põline rakverlane. Rakveres sündinud, kasvanud, koolis käinud ja kogu oma teadliku elu seal elanud. Kaoke ütleb, et ta võiks oma elust kirjutada raamatu „Kuidas MTÜs karjääri teha“.
 
Pea 20 aastat tagasi alustas ta Tarvanpää seltsis juhatuse liikme ja esinaisena, millest kujunes palgaline tegevjuhi roll. „Tänu sellele kogemuste pagasile julgesin asuda tööle Lääne-Viru arenduskeskuses vabaühenduste konsultandina. Eluülikoolis on hea õppida,“ ütleb Kaoke ise. Lisaks on Kaoke olnud koordinaator meeste tantsupidude korraldamisel, Rakvere linna volikogu ja kultuurikomisjoni liige - need on vaid mõned väga põnevad õppetunnid tema teel.
 
Ühes on Kaoke kindlalt veendunud, et pole olemas rumalaid küsimusi ja lihtsaid vastuseid. Kui klient küsib, siis järelikult soovib ta vastust ja selle ta saab.
 
Kaokega saab ühendust võtta iga inimene, kel huvi astuda vabaühenduste põnevasse maailma, uurida arenguvõimalusi, rahastamisallikaid, oma kogukonnale hoogu juurde anda või lihtsalt MTÜde kohta kõike küsida. Julgesti võib helistada telefonil 5850 1250 või kirjutada aadressil: mty@arenduskeskus.ee või Skype´ida: kaokekardi.
 
Esitasime Kaokele hulga küsimusi, millele ta lahkesti nõus vastama oli.
 
Millise inimesena sa teistele paistad?
Kolleegidega koolitusel olles palus juhendaja iseloomustada oma kaaslaseid ühe ilmastikunähtusega. Minu kohta öeldi „orkaan“- tegutseb julgelt ja kiirelt, kui vaja lammutab müürid teelt.
 
Mis on peamine ja esmane nõuanne inimestele, kes alles mõtlevad vabaühenduse asutamisele, vabatahtlikuna mõne ettevõtmisega liitumisele?
Unista suurelt ja hakka pihta! Keegi Sinu eest seda tegema ei hakka, ise oled parim. Vabatahtlikuna tegutsemine on hea kogemuste pagas. See on võimalus nuusutada vabaühenduse elu, saada teada kuidas see päriselt toimib.
 
Millist nõu annad nendele, kes on juba MTÜ asutanud, kuid tegevus ei ole veel hoogu sisse saanud?
Vaata otsa oma organisatsiooni missioonile ja visioonile. On vaja veidi suunda muuta? Kaasata noori ja uuendusmeelseid inimesi? Räägi oma inimestega - see võib nii mõnegi pildi selgemaks lüüa.
 
Tänapäeva trend on kogukondlikkus ja iseorganiseeruvad kogukonnad? Kas nende tegevuseks peab alati juriidiline vorm olema? Või kuidas kogukonnad üldse tekivad?
Kogukondi on väga erinevaid: asukoha-, hobi-, vajadusepõhiseid. Kogukondlik tegevus võib täiesti rahulikult toimida ilma juriidilise vormita. Kooliaegsete sõprade pered, ühised kanuumatkad ja grilliõhtud - selle jaoks pole ju vaja MTÜd. Juriidiline keha on vajalik siis, kui kogukond soovib oma tegevusse kaasata projektirahastust. Juriidilisel kehal on seadusest tulenevad kohustused, sealhulgas korrektne raamatupidamine. See annab rahastajale kindluse, et toetus läheb headesse kätesse ja sellega tehakse õiget asja. Tavapäraselt moodustab kogukond endale juriidilise keha vajadusest lahendada mõnd probleemi.
 
On vabaühenduste valdkonnas tunda põlvkonnavahetust? Kuidas noored inimesed kolmandas sektoris tänapäeval kaasa löövad, kas nad on motiveeritud?
Mulle tundub, et pikka aega tegutsenud vabaühendustes sõltub väga palju organisatsiooni eesmärgist ja inimestest. Kas see on noorele huvipakkuv? Kas võetakse kuulda noorte mõtteid ja ideid? Kas lastakse noortel oma ideid ellu viia? Kui noor soovib tegutseda, silm särab ja käed sügelevad, siis on kindlasti olemas kusagil head motivaatorid. Noortele tuleb võimalus anda!
 
Milline on üldiselt koostöö sektorite vahel, kas riik, kohalik omavalitsus või ettevõtted võtavad vabaühendusi/kogukondi oma partneritena? Kuidas saaks koostööd rohkem teha?
Koostöö jaoks on oluline vastastikune usaldus. Omavalitsus ja ettevõtted, kes on mõistnud kogukondade toetamise vajalikkust, tagavad oma piirkondades meeldiva ja turvalise elukeskkonna, võimaluse sisustada oma vaba aega ja inimeste soovi ses piirkonnas elada, töötada ja oma lapsi kasvatada. Kogukondade toetamine on investeering.
 
Mis sind sinu töö juures kõige enam paelub ja mis kurvaks teeb?
Minu klient on säravate silmadega, alati. Nende ideed lendavad kõrgelt ja julgelt. Kurvaks teeb, kui oma ideede elluviimisel loodetakse vaid rahastajate toele ja omatulu teenimist peetakse sündsusetuks.
 
Keda sa esile tõstaksid oma kandi inimestest? Kes on vabakonnast eriti silma paistnud?
Meie viimaste aastate sädeinimesed ja – organisatsioonid on Kaire Kutsar, Piret Laidroo, Lii Undusk, Ivo Leek, Rakvere Galerii ja Rakvere Vabakooli Selts. Nemad on inimesed ja ühendused, kes särava energiaga on innustanud oma kogukonna liikmeid. Nende tegemisi on märgatud ja tunnustatud. Olge valmis sügisel taaskord endi hulgas märkama tublisid ja tegusaid ning esitama uusi nominente sädemeteks. Pisike pai annab juurde tegutsemistahet ja soovi uusi suuri unistusi teoks teha.
 
Milliseid muutusi on kaasa toonud COVID-19 kriis vabaühenduste tegevuses. Ja sinu töös?
Kriis on muutnud kõike meie ümber ja meie sees. Samuti on muutunud vabaühenduste maailm. Oleme digitargemad ja õppinud kiir-reageerima, väärtustame päris kohtumisi ja võimalust heade sõpradega koos olla, tegeleda oma hobidega. Tänaseski päevas aitab mind mõte, mis on mind saatnud läbi elu: „Varem või hiljem saame teada, mille jaoks juhtunu on hea ja vajalik.“
 
Küsis Priit Põiklik KÜSKist