Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

KOPi kogukondade edulood


Lisaks KÜSKi peamisele tegevussuunale, ehk ühingute võimekuste arendamisele, oleme 2013. aastast alates jaganud  koostöös maavalitsustega Kohaliku omaalgatuse programmi (KOPi) toetusi ning aidanud seeläbi kaasa erinevate kogukondade arengule üle Eesti. Igal aastal on KOPi toetuste abil arenenud ja tuge saanud üle 600 kogukonnaühenduse 1,1 miljoni euro ulatuses.

KOPi toetused on suunatud tegevustele, mis edendavad kogukonna liikmete aktiivset osalemist kohalikus arengus ja ühiskonnas kaasarääkimisel, tagavd kogukonnapärandi säilitamise tulevaste põlvede jaoks ning arendavad kogukonnale olulisi teenuseid. Aastate jooksul on KOPi toel selliste tegevuste läbiviimisega saanud tugevaks sadu silmapaistvaid kogukondi, kellest oleme siin lehel vaid väikse osa praeguseks välja toonud. 


Ääsmäe Külakogu

Harjumaa

„Ääsmäel on Äge“

 

 
Ääsmäe Külakogu loodi eesmärgiga edendada Ääsmäe ja Tagametsa külaelu ning luua mõnusa elukeskkond nii Ääsmäe elanikele kui ümbritsevate külade kogukondadele. Soovitakse, et kodukant oleks parim koht maailmas kus elada, koolis ja lasteaias käia, oma lapsepõlv ja pensionipõli veeta. Selleks panustavad kohalikud inimesed oma vabast ajast nii jõu kui nõuga.
 
Iga-aastaselt toimuvad Ääsmäe Külakogu abiga ühisväljasõidud teatrisse, kevad- ja sügislaat, jaanituli, erinevad koolitused, rabamatkad, pööripäevalõkked, koristus- ja haljastustalgud. Lisaks korraldatakse ühishankeid (korstnapühkimisteenus, kartuli- ja sibulaost) ning üksikprojekte - spordirajatiste rajamisest vanade kiviaedade taastamiseni. Nullist on üles ehitatud uhke külaplats, kus jagub tegevust igas vanuses huvilistele. Head koostööd tehakse ka teiste piirkonna ühendustega ning ollakse kindel partner Saue Vallavalitsusele kohalike teemade arutamisel ja probleemide lahendamisel.
 
Kõige olulisemaks saavutuseks on muutus inimeste mõtlemises – kui punt ärksamaid tegelasi võtab kätte ja hakkab lahendama probleeme, mis ei ole ei minu ega sinu probleemid, vaid puudutavad meid kõiki, siis hakkavad ka teised nägema oma koduseintest kaugemale ning mõtlema sellele, et kuidas nad ise saavad ettevõtmistesse panustada. Kogukonna ühisel panusel on muutunud küla üldine ilme, tekkinud juurde uusi vabaaja veetmise viise ja inimestel on tekkinud soov õppida juurde uusi oskusi. Oluliselt on paranenud sotsiaalne lävimine. Märgatakse enda ümbrust ja inimesi. Ääsmäe Külavanem Ahto Oja ütlusest on kujunenud Ääsmäe moto: „Me saame täpselt nii hea elu Ääsmäel, kui palju me koos ja igaüks eraldi saame sellesse panustada!“ Ja nii ongi!
 
Kogukonna unistuste külas on kõik eluks vajalik olemas: kool, lasteaed, staadion, postkontor, perearstikeskus, külakeskus, kauplus, kõrts, külaplats, seikluspark, mänguväljakud, teemapark, terviserada, discgolfi rada, kirsipark piknikuplatsidega, tenniseväljak, looduslikud matkarajad. Ümbrus on puhas ja roheline, iga inimene tunneb ennast külas nagu "oma kuningriigis", on tekkinud oma küla tunne ja hoolitakse ning panustatakse oma küla paremaks muutmisse. Suur osa sellest unistuste külast on tänaseks juba muutunud reaalsuseks ning on lähiaastatel valmimas.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on püstitatud külaplatsile statsionaarsed ja omanäolised välikäimlad koos kompostriga, on ehitatud külakiik, soetatud betoonist lauatennise- ja malelauad, hangitud hooldusniiduk ja laoriiulid, discgolfi korvid ja helitehnika. Samuti on KOP toetanud küla 775. juubeli tähistamist ning  Saue valla mõisaid tutvustava materjali kogumist ja trükkimist.

www.aasmae.weebly.com


Sihtasutus Innovatsioonikeskus INNOKAS

Läänemaa

„Aitame noortel ellu viia unistusi!“



 
Innokas tegutseb Haapsalu linnas ning nende missiooniks on populariseerida Lääne maakonnas eelkooli- ja koolinoorte seas teaduse/tehnoloogia ja ettevõtluse valdkonda. Muuhulgas pakutakse noortele võimalust tegeleda programmeerimise ja robootikaga.
Innokas on läbi viinud rohkem kui 20 robootika õppepäeva maakonna lastele ja noortele „Innokas ratastel“ projekti kaudu. Projekti elluviimisel on abiks Swedbanki poolt kingitud endine pangabuss. Septembri viimasel reedel korraldatakse Haapsalus Teadlaste Öö messi „käed külge“ vormis. Esimesel, 2015. aastal osales messil 1000 külastajat, siis teisel ja kolmandal aastal oli külastajate arv üle 3000. Innoka eestvedaja Angela Leppik kinnitab: „Kogu Läänemaal on huvi teaduse/tehnoloogia ja ettevõtluse valdkonna vastu märgatavalt kasvanud nii noorte kui täiskasvanute seas.“
 
Innokas loodab, et nende tegevuse mõjul on tulevikus piirkonnas märgatavalt kasvanud huvi inseneeria ja robootika vastu ning neilt innustust saanud noored on valmis looma Läänemaale  uusi edukaid tehnoloogiaettevõtteid. Samuti on üheks tulevikuunistuseks luua Haapsallu uudne teaduse- ja tehnoloogiakeskus, mille sarnast pole Euroopas
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on Innokas korraldanud programmeerimise koolitusi ning hankinud keskusele 3D printeri ja vajalikku tehnikat robootika harrastamiseks. 

www.innokas.ee


MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum

Järvamaa

„Jalgrattamuuseum kui Väätsa visiitkaart“

 

 
Jalgrattamuuseum tegutseb Järvamaal, Väätsal ning on erakogude põhjal ja kodanikualgatuse korras loodud teemamuuseum, kus on kajastatud põhjalikult jalgrataste ajalugu. Lisaks sellele tegutseb Jalgrattamuuseum ka kogukonnakeskusena ning panustab oma piirkonna ajaloo jäädvustamisse.
Jalgrattamuuseumis on imetlusväärne kollektsioon jalgrataste ajaloost ning pühendunud entusiastid-eestvedajad. Muuseum on tuntud üle Eesti, n.ö Väätsa visiitkaart ning selle külastamine pakub suure elamuse kõigile huvilistele. Jalgrattamuuseum on korrastanud  ajaloolise Väätsa vallamaja hoone, kus asuvad ka nende ekspositsioonid. Samuti toimuvad muuseumi ruumides mitmed kogukonna üritused ning on uuritud, publitseeritud ja eksponeeritud kohalikku ajalugu, mis on aidanud kaasa kogukonna identiteedi säilimisele ja tugevnemisele.
 
Muuseumi eestvedaja Valdo Praust selgitab: „Nüüd, mil valdade sundliitmise tulemusena kaob Väätsa vald halduskaardilt (sellest saab Türi suurvalla üks osa) jääb meie muuseum üheks oluliseks kohaliku kultuuri ja identiteedi kandjaks. Jätkame muuhulgas ka kogukonna ürituste korraldamist jalgrattamuuseumi majas, samuti ka Väätsa ajaloo edasist uurimist, publitseerimist ja eksponeerimist. Loodetavasti kogub Väätsa meie muuseumi läbi jätkuvalt üle-Eestilist tuntust.“
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on Jalgrattamuuseum valmistanud ja paigaldanud teeviidad, loonud muuseumile sümboolika ja visuaalid ning hankinud muuseumi ekspositsiooni laiendamiseks, hooldamiseks ja tutvustamiseks vajalikke vahendeid. Samuti on aidatud tähistada muuseumil jalgratta 200. juubelit.

www.velomuseum.ee


Karala Külaelu Arendamise Selts

Saaremaa

„Olla suurem oma väikestest võimalustest“



 
Karala Külaelu Arendamise Selts tegutseb Lääne-Saaremaal ning nende missioon on sõnastatud kenasti: püsik püüab püsida, vanur väärikalt vananeda, noor noorust nautida, suvik sõprust sõlmida.
 
Selts on tõeline ja ausalt öeldes ka ainus kohaliku kogukonna elu edendaja ja teeb seda väga tulemuslikult, kuna kogukond on tugev ja hoiab ühte. Seltsi eestvedaja Kaja Juulik kirjeldab olukorda: „Külaselts on ainus mis külasse jäänud, sest kadunud on pood, hõrenenud bussiliiklus, kaugenenud arstiabi, postiteenus ja vallamaja. Samas kui kõik on kaugemale läinud või ära kadunud, on jäänud tahe külas elada, külla tulla ja koos ühiselt probleeme lahendada.“
 
Seltsi tegevuste ampluaa on lai, korraldatakse mitmeid kogukonda liitvaid omanäolisi üritusi (näiteks Karala Odagala, Mõõkkala jooks, Sauna- ja saamapäevad), on ehitatud kena külamaja ja korrastatud külaplats, tehakse ka rahvusvahelist koostööd (on sõprusküla Prantsusmaal, Tremont sur Saulx) ning seistakse igas mõttes selle eest, et piirkonnas elu edeneks. Kogukonna tegemistesse on edukalt kaasatud erinevad põlvkonnad, kaasa löövad nii uued tulijad kui vanad olijad.
 
Oma suurimad unistused on kogukond 20 aasta jooksul saavutanud – külamaja on korras, külas on internetühendus ja mustkatteteed, merele pääseb läbi korrastatud sadama, toimuvad mitmekesised  vabaaja tegevused.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on selts saanud teha koostööd sõprusküla Tremont sur Saulxi inimestega, on panustatud piirkonna külaseltside koostöö edendamisse ning on külaplatsile soetatud ka laste mänguväljaku (mängulaeva).

www.facebook.com/Karala-Külaelu-Arendamise-Selts


Mittetulundusühing Kärde Küla Selts

Jõgevamaa

„Siin elab rahu“



 
Selts tegutseb Jõgevamaal Kärde külas ning nende missiooniks on luua maapiirkonnas koht, kus tahetakse elada, kodu rajada, lapsi kasvatada ning et siin elaksid sõbralikud inimesed, kes märkavad ja hoolivad, peavad lugu naabrist ja kodust ning ka aiatagusest.
 
Ühingul on oma traditsioonilised üritused (näiteks Kärde Killamängud), korrastatud külaplats ning tegeletakse ka kogukonnapärandi säilitamisega.  Küla identiteet on seotud ajaloolise Kärde Rahumajaga, kus 1661 a. sõlmiti rahuleping Venemaa ja Rootsi vahel. Kogukonna ühistesse tegemistesse kaasatakse alati lapsi ja noori. Küla asub Endla Looduskaitseala serval ning see toetab looduse kaitsmist ja keskkonnahoiu tähtsust kogukonnas. Seoses sellega käib ka külas palju turiste ning külas tegeletakse ka ettevõtlusega.
 
Ühingu tegevuse ja kogukonna ühiste ettevõtmiste tulemusena on kogukond avatum, sõbralikum, julgeb unistada ja plaane koos ellu viia. Külarahvas suhtleb rohkem omavahel, luuakse erinevaid sidemeid, ka ettevõtluseks. Tänu paremale läbikäimisele on elukeskkond muutunud turvalisemaks. Soovitakse olla koht, kus on noorel perel hea elada ja külaelu keeb.
 
Tulevikus soovitakse näha, et iga koduaed on hoolitsetud, lastel on põnev maal kasvada, et liiklus linnadesse on mugav, et tööl saab käia ka kaugemale ilma mujale kolimata. Samuti on oluline, et looduslikult kaunis ümbrus oleks puhas, korras ja turvaline, vanad lagunenud hooned oleks lammutatud või leitud neile kasutus. Kõige olulisem on see, et külaelu jätkuks. Seltsi eestvedaja Marve Millend kinnitab: „Unistuste täitumisele saab jõudu juurde anda koos tegutsedes ja põhimõttega, et iga plaan tuleb korralikult ellu viia lõpuni, siis asuda järgmise juurde. Nii kestavad unistamine ja unistuste täitmine pikemalt, mis ongi hea väetis kogukonna püsimisele!“
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on soetatud külaplatsile varjualune ja pingid, ehitatud laste mängulinnak ja paigutatud küla keskusesse piirkonna kaardiga infotahvel. Samuti on KOP aidanud rahastada külapäeva korraldamist.

www.kardekula.eu


Leedri Küla Selts

Saaremaa

„Leedri moodi Bullerby lapsepõlv“

 

 

Selts tegutseb Saaremaal Leedri külas. Esmalt oli kõige olulisem oma füüsilise külakeskkonna kujundamine, nüüd aga ennekõike soov võimaldada oma lastele Leedri moodi Bullerby-lapsepõlv.
 
Selts korraldab mitmeid ühiseid üritusi (näiteks talgud, kokkutulekud, lasteetendused) ning on märkimisväärselt panustanud ka küla elukeskkonna parandamisse (mitmefunktsiooniline küün kenal külaplatsil, taastatud Anetsi tuulik ja piimaputka). Koostööd tehakse ka kogukonna ettevõtjatega, panustatakse küla ajaloo ning esivanematelt päritud miljöö jäädvustamisse. Samuti korraldatakse läbi seltsi huvilistele külas ekskursioone.
 
Leedri külas on elujõuline, ühtehoidev ja vanu traditsioone austav kogukond, kus on säilinud ajalooliselt välja kujunenud koostööharjumused. Kogukonna teeb tugevaks see, et koos elavad ja toimetavad nii päriselt kui ka "igavesti“ noored. Seltsi eestvedaja Jaanika Tiitson räägib: „Viimastel aastatel on Leedri rahvaarv kasvanud, üle pika aja sünnib siin taas lapsi. See kinnitab, et oleme õigel teel“.
 
Tulevikku vaadates unistatakse, et küla lapsed, kui nad on pesast lennanud ja kunagi hakkavad oma pere loomisele mõtlema, näeksid Leedrit kui parimat kohta elamiseks ning tuleksid vähemalt selleks ajaks tagasi koju elama.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on ehitatud külakiik, valmistatud küla kaart, salvestatud nii videoklipp küla tutvustamiseks kui ka film tänapäevast tulevaste põlvede tarbeks. Samuti on kohaliku omaalgatuse programm viinud külarahva ühisreisile mööda Eestimaad ning lükanud hoo sisse kõigile varemnimetatud ühisüritustele.

www.leedri.ee



MTÜ Edela Eesti Arenduskeskus

Pärnumaa

„Me ei taha olla võõrad, kes elavad kõrvuti“

 
Edela Eesti Arenduskeskus tegutseb Paikuse piirkonnas ning nende missiooniks on hoida olemasolevat ja kasvatada läbi erinevate ühistegevuste Paikuse kogukonna ühtekuuluvuse tunnet.
 
Arenduskeskus on korraldanud kogukonnale mitmeid vahvaid üritusi, mis on aidanud kasvatada kogukonnatunnet. Alati on kaasatud tegevustesse ka vabatahtlikke, sealhulgas mitmeid Pärnumaa noori, aidates neil kasvada aktiivseteks ja hoolivateks kodanikeks. Ürituse tulemusena on tekkinud kogukonnas tore seltskond, kes panustab üheskoos kogukonna heaolu kasvu. Paranenud on ka naabrite vaheline läbikäimine ja koostöö, tullakse üksteisele vajadusel appi.
 
Kogukonna suurimaks unistuseks on säilitada oma kodukoha identiteet ja kogukonna ühtehoidev tunne ka pärast suurt haldusreformi. Seltsi eestvedaja Marika Valter vaatab tulevikku: „Soovime, et me ei muutuks pelgalt üheks magalarajooniks vaid suudaksime säilitada oma kogukonna aktiivsuse ja eripära, omad traditsioonilised üritused ja heanaaberlikud suhted - et me ei muutuks võõrasteks, kes elavad kõrvuti.“
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on Arenduskeskus korraldanud mitmeid üritusi – tähistanud tähtpäevi, korraldanud seminare-koolitusi-töötubasid, samuti matkasid ja talguid. KOP on aidanud luua ka Paikuse kogukonnale oma visuaali. 

www.facebook.com/edelaeesti


Mittetulundusühing LOGOVEST

Ida-Virumaa

„Peipsiääre põnev kultuuripärand“

 

 
Logovest tegutseb Peipsi järve ääres, Lohusuu vallas. Seltsi missioon on säilitada Peipsi äärset kohalikku kultuuri, sh kohalikku toidukultuuri.
 
Ühing kogub vanu retsepte, õpib vanu käsitööoskusi, räägib ja õpetab lastele ja lastelastele kombeid. Välja on antud raamat kohalike Peipsi toiduretseptidega. Kogukonnale on ehitatud laululava, korraldatud kohaliku käsitöö näitusi üle Eesti ning õpetatud piirkonna koolides käsitööoskusi. Korraldatud on õpitubasid ja vastu on võetud külalisi. 
 
Selle kõige tulemusena on piirkonna mitmekesine kultuuripärand säilinud. Kohalik kogukond on teadlik oma kodukoha pärandist ja hindab seda rohkem, külalised on samuti saanud väärt infot piirkonna eripärastest traditsioonidest. Ühingu eestvedaja Natalja Tumanova kinnitab: „Tahame, et kohalikud armastaks oma kodukohta nii, et nad ei tahaks siit ära minna ja, et kes juba läinud on, ei kaotaks sidet kodukohaga“.
 
Ühingu tulevikuplaanide hulka kuulub soov leida võimalus heade tingimustega kogukonnamaja ehitamiseks, kus oleks kõik võimalused söögi tegemiseks, kus oleks sees WC ja vesi, kus oleks võimalik külalisi vastu võtta ja neile esineda.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on sisustatud kogukonnakööki, välja antud retseptiraamatuid, korraldatud õppetubasid ning loodud ühingu tegevust tutvustav reklaammaterjal.

 


Mittetulundusühing Serle Ham

Hiiumaa

„Koduhiidlased ja suvehiidlased koos“

 

 
MTÜ Serle Ham on ellukutsutud Sääre-Suuresadama kogukonna poolt. Ühingu missioon on nii ühendada kogukonda läbi ühistegevuste kui elavdada piirkonna kultuurielu. Viimase juurde kuulub ka olemasoleva ajaloolise majandus- ja kultuuripärandi ellu äratamine ehk ajalooliste hoonete uue sisuga rikastamine.
 
Ühing on saanud enda kasutusse Suursadama territooriumil olevad hooned ja püüab pakkuda neile hoonetele rakendust. Esmalt hooned koristati ja puhastati ning seejärel on hakatud seal korraldama erinevaid kultuuriüritusi. Tegevustesse on kaasatud nii kogukonna püsielanikud kui ka suvehiidlased. Selline liikmete läbipõimitus võimaldab ära kasutada püsielanike ajaloo ja kohaspetsiifilist teavet ning siduda selle suvehiidlaste professionaalsete oskustega, mida nad on valmis küla arenguks vabatahtliku tööna pakkuma
 
Selle kõige tulemusena on oluliselt paranenud külaelanike koostöö ning tekkinud initsiatiiv ise midagi ära teha. Ühingu eestvedaja Kaire Põder selgitab: „Koostöö külaseltsis ei ole mitte ainult andnud kogukonna liikmetele tunnet, et ühistöö rikastab, vaid ka võimestatuse midagi reaalselt ära teha. Olgu nendeks nii väljaspoole suunatud üritused -- arutlusõhtud, teatri või kontsertetendused, või ka sissepoole suunatud, talguvormis üritused.“
 
Tulevikust rääkides on suurim unistus seotud noorte võimestamisega, ehk piirkonna ääremaastumise peatumisega. Selleks soovitatakse rikastada majandustegevust ning ühistegevuse läbi kultuuritarbimist linnast maale tuua. Nähakse, et suvehiidlaste ja koduhiidlaste sümbioos on pigem võimalus kui piirang. Loodetakse hakata levitama ka ajaloolisi oskusi, et toetada rannakalurlust kui hobi või ka lisaelatusvahendite teenimise võimalust.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on hangitud lavamooduleid ja lavavalgustust, korrastatud Köiekoja elektrisüsteem ning soetatud hoone katuseharjale plekk. Samuti on osaliselt välja vahetatud Soolalao seinad.
 
www.suursadam.ee


MTÜ Sõprus

Põlvamaa

„Koos tegutsedes saavutame suuri asju“

 

 
MTÜ Sõprus tegutseb asumiseltsina Põlva linnas, Jaama tänava kortermajade piirkonnas. Seltsi missiooniks on tugevdada oma asumi elanike kogukonnatunnet.
 
Ühing korraldab igal suvel perepäeva ja talviti uisupidu, mille raames rajatakse ka seltsi kasutuses olevale palliplatsile uisurada. Samuti on kaasajastatud mänguväljak, kus on vanade atraktsioonide juurde rajatud mängulinnak, õhulennurada ning fitnessala. Osaletakse aktiivselt ka teistel vallas toimuvatel kogukonnaüritustel.
 
Taoline kortermajade piirkonna asumiselts väikelinnas on juba iseenesest tähelepanuväärne ja eripärane kogu Eestis. Ühingu tegevuse tulemusena on kogukond muutunud ühtsemaks, nad mõistavad, et neist hoolitakse, inimesed suhtlevad omavahel senisest enam ning osaletakse aktiivselt ka ühistegevustes. Seltsi enda võimekust näitab ka see, et kui KOP on nende korraldatud ürituste (perepäeva ja uisupeo) jaoks olnud heaks hoo sisse lükkajaks, siis nüüd on ühing nende sündmuste korraldamisel saavutanud majandusliku iseseisvuse.
 
Ühingu eestvedaja Piret Tammkõrv räägib unistustest: „Soovime, et meie tegevuspiirkond areneks ja piirkond oleks atraktiivne elukeskkond. Meie unistus on et piirkonna inimesed tunneksid ennast kogukonnas väärtuslikena ja saaksid aru et ilma nendeta ei oleks head kogukonda ja elukeskkonda. Kogukond on saanud ühtsemaks ja saab aru, et koos tegutsedes saavutame suuri asju.“
 
Kohaliku omaalgatuse programm on toetanud ühingut perepäevade ja uisupidude korraldamisel, aidatud on rajada uisuväljakut ning KOP toetuse abil on hangitud ka lumelükkamiseks ja muruniitmiseks vajalik väiketraktor.
 
https://www.facebook.com/mty.soprus


Mittetulundusühing Tipu Looduskool

Viljandimaa

„Hoiame Soomaa loodus- ja kultuurilisi väärtusi“

 

 
Tipu Looduskool tegutseb Viljandimaal, Soomaa rahvuspargi piirkonnas. Tipu Looduskooli missioon on parandada inimeste suhet loodusega, peatada inimeste võõrandumist loodusest ja hoida Soomaa loodus- ja kultuurilisi väärtusi.
 
Tipu Looduskool tegeleb vana Tipu koolimaja külakompleksi arendamisega. Ühendus pakub loodusharidusprogramme, täiendkoolitusi, korraldab laagreid ning kohtumisõhtuid oma ala spetsialistidega. Tegutseb Sooülikool. Tipu Looduskooli õueala on saanud nii kohalikele kui ka külalistele atraktiivseks, ka piirkonna inimestel meeldib siin käia ja uudistada. Ühingu tegevustesse on panustanud väga paljud erineva taustaga vabatahtlikud, nii kohapealt kui ka kaugemalt.
 
Kuigi Tipu Looduskool on alguse saanud pigem väärtuspõhisest kogukonnast, on nad suutnud oma tegevustesse aja jooksul haakida ka kohaliku külakogukonna. Kogukonnale läheb korda looduskooli mõtteviis ning samuti on kohalike inimeste jaoks oluline, et MTÜ tegeleb vana Tipu koolimaja taastamise ja külakompleksi arendamisega. Seltsi eestvedaja Dagmar Hoder kinnitab: „Kohalik kogukond on väga väike. Oleme aga pideva tegevuse tulemusel loonud endale väärtustel baseeruva kogukonna, kes panustab aktiivselt Tipu Looduskooli arengusse ja on ühtehoidev.“
 
Kõige suuremaks arenguvajaduseks ja kohaliku kogukonna unistuseks on vana Tipu koolimaja restaureerimine ja arendamine küla- ja külastuskompleksiks.
 
Kohaliku omaalgatuse programm on aidanud külakompleksi ja selle õueala välja arendada, programmi vahenditest on soetatud materjale väliklassi mööbli, päikesepaneeli ja kompostkäimla valmistamiseks, hangitud on ka telk sündmuste korraldamiseks ning mesilastarud, haabjas ja kitsede aed ning varjualune. Toetatud on ka külakompleksi liitmist internetiga. Samuti on KOP olnud toeks külakokkutuleku korraldamisel, Soomaal orienteerumisürituse organiseerimisel ning aidanud läbi viia Sooülikooli noorte loovöölaagrit ja säästva turismi konverentsi.

www.tipulooduskool.ee


Mittetulundusühing Tule Maale

Võrumaa

„Unusta end külla“



 
Ühing tegutseb Võrumaal, Misso piirkonnas ning ühingu missiooniks on elu säilitamine oma regioonis. Koostöös ettevõtjate, omavalitsuste ja teiste ühendustega soovitakse leida võimalusi eneseteostuseks nii neile, kes piirkonnas elavad kui ka neile, kes piirkonda elama tulla soovivad.
 
MTÜ Tule Maale on alates 2012. aastast aktiivselt tegelenud piirkonna kõige suurema probleemiga- inimeste väljarändega ja sellele probleemile lahenduse leidmisega. Ühingu algusaastatel keskenduti eelkõige piirkonda uute elanike leidmisele, viimasel ajal on fookuses jällegi rohkem kohalik kogukond, pakutakse kaasavaid ja inspireerivaid tegevusi inimestele, kes juba kohapeal elavad. Ühingu eestvedaja Tiit Niilo räägib: „Aktiivne väljaränne pärsib kogukonna arengut ja kiirendab elementaarsete teenuste kadumist piirkonnast (kool, arstiabi jne). Probleemid, millega tegeleme on aktuaalsed kõigis hajaasustusega piirkondades Eestis ja kahtlemata ka mujal maailmas.“
 
Ühingu saavutusteks on eelkõige ääremaastumise ja sellega kaasnevate probleemide varajane tunnetamine ja aktiivne reageerimine. Ühingu tegevuse tulemusena kahekordistus Misso kooli õpilaste arv, piirkonda asusid elama aktivistid, kes tõid endaga kaasa huvitavaid ideid ning panustasid kogukonna arengusse. Kokku on piirkonda elama kolinud 14 uut peret, taastatud 7 talu ja 2 elamut, tegutseb 2 uut ettevõtet ning loodud on ligi kümmekond töökohta. Vaatamata positiivsetele tulemustele oli muutuste tempo kohalike silmis liiga kiire ja nad tundsid ennast tõrjutuna ning kõrvale jäetuna. Saadud kogemuste põhjal on koostatud põhjalikud soovitused teistele kogukondadele, mida tuleks silmas pidada neil, kes inimesi aktiivselt maale kutsuvad.
 
Tulevikule mõeldes ootavad kohaliku kogukonna liikmed ühenduselt, et ta seisaks hea selle eest, et elu Missomaal oleks jätkusuutlik. Et ühinedes üheks suureks Rõuge vallaks ei kaotaks piirkond oma identiteeti ja oleks tugev partner teistele kogukondadele.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on ühendus saanud valmis oma arendusstrateegia ning koostanud Missomaa kogukonna turundusplaani. Samuti on saadud toetust õppereisi „Kohaturunduse parimad praktikad Eesti maakogukondades“ läbi viimiseks.

www.tulemaale.ee


Muraste Külaselts

Harjumaa

„Oleme murastelased nii mõttes, sõnas kui teos“

 

 
Muraste Külaselts tegutseb Harjumaa põhjarannikul, Harku vallas. Seltsi jaoks on oluline oskus märgata ümbruses toimuvat ja sellele kogukonnana ühiselt reageerida. Mõeldakse ja tegutsetakse kodukandi huvides, olles samaaegselt osa vallast, maakonnast, riigist. Ollakse tervik läbi oma inimeste.
 
Selts tegutseb Muraste kogukonnakeskuses, mis asub koolimaja ruumides ning seetõttu on seltsil suurepärane koostöö kohaliku kooliga. Lisaks tavapärasele seltsielu edendamisele tegutsetakse ka oma piirkonna tõelise eestkostjana, osaletakse kohalike probleemide lahendamisel väga erinevatel teemadel ning suudetakse siduda ka erinevate kogukondade, vabaühenduste ja omavalitsuse koostööd. Taolisest tegutsemisest on õppida paljudel Eesti külaseltsidel. Oluline on ka kohaliku looduse ja kultuuripärandi säilitamine.
 
Seltsi tegevuse tulemusena on kohalik kogukond ühtehoidvam ja aktiivsem, tugevamaks on muutunud kodukohatunne, tehakse tublisti koosööd. Elukeskkond on muutunud turvalisemaks. Ka mitmed kohalike elanike pakilised probleemid on leidnud lahenduse külaseltsi abil. Seltsi eestvedaja Aule Kikas räägib: „Suurim arenguhüpe toimus kõigile avatud Muraste kogukonnakeskuse avamisega, mis nüüd juba kahe aasta jagu on toimetanud. Antud muutus on omakorda kinnitanud meie olulist rolli  kommunikatsiooniahelas ning on tunda, et osaliselt ka tänu sellele võetakse meie  kogukonna arvamust tõsiselt - meie küla areneb kogukonna arvamuse alusel.“
 
Tulevikueesmärgiks on säilitada ja arendada edasi küla unikaalset miljööväärtuslikku ja omapärast elukeskkonda. Unistuste täitumisele aitab kaasa hästi toimiv külakeskus koos suurepäraste vaba aja veetmise võimalustega. Usutavasti on tulevikus kogukonnaliikmete kodudes veelgi enam keskkonnasõbralikke lahendusi.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on koostatud küla arengukava, soetatud heli- ja valgustehnikat, samuti järelhaagis ja elektrigeneraator. KOP on aidanud välja anda ka piirkonna ajalehte ning toetanud sportlike ühisürituste korraldamist.

www.muraste.ee


Nedsaja Küla Selts

Põlvamaa

„Uued tulijad ja vanad olijad sõbralikult koos“



 
Nedsaja Küla Selts tegutseb Setumaal. Seltsi missiooniks on Nedsaja küla elujõu säilitamine. Kogukond tekib, kui piirkonna üksikisikud hakkavad ühiselt tegutsema ühiste eesmärkide nimel.
 
Külasse on talgukorras valminud omanäoline külamaja koos külaplatsiga, korraldatakse mitmeid ühiseid üritusi (näiteks külapäev, seto tähtpäevade tähistamised), tegutseb Nedsaja Küla Bänd, esindatakse oma küla ka piirkonna teistel üritustel. Külaelanikud löövad ürituste ettevalmistamisel aktiivselt kaasa. Tegemist on traditsioonilise seto külaga ning omal kohal on ka seto kultuuripärandi hoidmine.
 
Kogukonna ühistegevused on muutnud inimesed emotsionaalselt lähedasemaks, sõbralikumaks, abivalmimaks ja üksteist toetavamaks. Külasse on viimaste aastate jooksul kolinud viis uut peret ning värsked tulijad on kogukonda väga hästi omaks võetud. Samuti löövad nad ise seltsi tegevustes aktiivselt kaasa. Selleks, et kogukond oleks uutele inimestele avatud, on tähtsal kohal ka küla liidrite positiivne suhtumine. Seltsi eestvedaja Urmet Itse räägib: „Setumaal on ajalooliselt inimesed tegutsenud ja toimetanud kogukonniti/külade kaupa. See on olnud üks viis oma küla taas elama panna ja üha kasvava virtuaalse suhtluse kõrval väärtustada ka vahetut näost näkku suhtlemist. Tekib õlg-õla kõrval tunne, mis loob positiivseid emotsioone nii kollektiivselt kui ka igaühes eraldi.“
 
Külaelanike üks unistusi, saada endale oma külamaja, on täidetud. Kuna külas on mitmeid noori peresid ja palju lapsi, siis teiseks suureks unistuseks on, et küla lastel oleks oma mänguväljak. Selle unistuse täitumise nimel nähakse tublisti vaeva, kuid väljaku kõrge maksumuse tõttu ei ole olukord lihtne.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on rajatud külamajasse lokaalne elektrivõrk ning soetatud sinna samasse pingid-lauad ja helitehnika.

www.nedsajaselts.wordpress.com


Pelgulinna Selts

Tallinn

„Pelgulinlane olla on uhke ja hää“



 
Pelgulinna Selts on vanim järjepidevalt tegutsev asumiselts Tallinnas, 2017. aastal täitub 25. tegutsemisaasta. Tegutsetakse tugeva kogukonna nimel, sest usutakse, et see loob eeldused turvalisele ja inimsõbralikule elukeskkonnale asumis.
 
Algusaastatel tegeleti peamiselt sotsiaalvaldkonna ja omandireformiga seonduvate probleemidega, kuid tänaseks on saanud prioriteediks asumi ajaloo talletamine, miljööväärtuslikkuse säilitamine ja tugeva kogukonnatunde tekitamine. Korraldatakse asumipäevi ja antakse välja Pelgulinna ajalehte. Samuti on koostatud raamat asumi ajaloost. Seltsis tegutsevad edukalt koos erinevad põlvkonnad.
 
Selts on andnud oma tugeva panuse ka mitmete piirkonna probleemide lahendamiseks. Seltsi eestvedamisel on saadud tagasi Pelgulinna Rahvamaja ja Peeteli kirik ning taastatud Peeteli kogudus, on kogutud allkirju ja korraldatud aktsioone Stroomi metsa kaitseks, panustatakse piirkonna sotsiaalprobleeme ja turvalisust puudutavate küsimuste lahendamisse (näiteks on korraldatud ümarlaud seoses kavatsusega avada asumisse süstlavahetuspunkt, on toimunud arutelud asumis turvalisuse tagamiseks jne).
 
Kogukonna eestvedaja Pille-Maris Arro räägib tulevikuplaanidest: „Selts on olnud ja jääb ka tulevikus kogukonna murekohtade vahendajaks Põhja-Tallinna Linnaosavalitsusele. Tahame jätkuvalt kaasa rääkida  asumi detailplaneeringute ja liikluskorralduse osas. Teeme aktiivselt koostööd  piirkonna ettevõtjatega, kultuuri- ja lasteasutustega, Peeteli kogudusega. Jätkame seni tehtut ning üha enam kaasame noort põlvkonda“.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on korraldatud erinevaid kogukonnaüritusi (Pelgulinna Päevad ja Pelgulinna Avatud Hoovid, Pelgulinna Muhemängud, Jõuluootus Pelgulinnas jne), kolm korda aastas on välja antud kogukonna ajalehte ning on saadud toetust ka väliürituste korraldamiseks vajalike telkide soetamiseks.

www.pelgulinnaselts.ee

 

MTÜ Revolutsioon

Võrumaa

„Elukestev õpe sobib kõigile!“



 
MTÜ Revolutsioon tegutseb Rõuge vallas, Võrumaal. Ühingu missioon on kohaliku elu elavdamine ja edendamine läbi elukestva õppe.
 
Revolutsiooni puhul on tegemist omamoodi kogukondliku sotsiaalse ettevõttega. Eestvedajateks on uuendusmeelsed ja aktiivsed noored inimesed. Ühing korraldab harivaid üritusi nii oma kodukohas kui üle Eesti. Sealhulgas pakutakse koolitusi väga mitmekesistel teemadel, sh valdkondades, mis on maapiirkondade elanike jaoks pigem uudsed. Samuti korraldatakse piirkonnas väga populaarset mälumängusarja. Ühingu eestvedaja Martin Mark selgitab: „Meie eesmärk on saavutada olukord, kus täiskasvanud inimesed on entusiastlikud ja avatud pidevale enesetäiendamisele, kasutavad neile pakutavaid võimalusi ning on ka ise algatusvõimelised.“
 
Ühing on oma tegevuse tulemusena toonud kodust välja terve hulga inimesi, kellel pole varem mõttessegi tulnud, et võiksid midagi väljaspool formaalset haridussüsteemi õppida. Samuti on Rõuge inimestel olnud võimalus tutvuda paljude asjatundlike inimestega, kes on tulnud kohapeale oma kogemusi ja teadmisi jagama. See kõik muudab ka kohalikud inimesed ettevõtlikumaks ja motiveerib neid ennast arendama, ühiselt uusi asju proovima ning kogukonna arengusse panustama.
 
Tulevikus soovitakse näha Rõuge valda kui Kagu-Eesti tuntud ja tunnustatud elukestva õppe eestvedajat, mis paistab silma haritud, aktiivsete ja edukate kodanikega, kes ennast pidevalt arendavad. Ühing soovib edaspidigi panustada kogu piirkonnas elukestva õppe populariseerimisele.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on korraldatud kogukonnale erinevaid koolitusi ja õpiringe (näiteks finantshariduse, fotograafia, arvutikasutusoskuse, ürituste korraldamise ja turunduse alal), on peetud mõttetalguid ning soetatud vahendeid mobiilse koolituskeskuse tarvis (telk, projektor, kokkupandav mööbel, õhkdiivanid jmt).

www.revolutsioon.ee

 

Taagepera Külaselts

Valgamaa

„Ühine tegutsemine tagab arengu“

 

 
Taagepera Külaselts tegutseb Valgamaal, Taagepera külas. Seltsi missiooniks on saavutada olukord, kus inimesed tunnevad end maal elades hästi ja saavad suhelda. Soovitakse teha inimestele, nii noortele kui eakatele, elamine niivõrd mugavaks kui võimalik.
 
Selts korraldab oma liikmetele erinevaid üritusi, käiakse ekskursioonidel. Toimivad käsitöökoda ja keraamikaring. Taagepera lossilt on renditud endine tallihoone, kus asub külamaja. Seltsi eestvedaja Indrek Valner tutvustab pakutavat: „Kogukonnale pakub külaselts külamajas erinevaid võimalusi ning teenuseid - ruumide kasutamise võimalust autolahvka ootamiseks, ruume saviringi tööks, ühiseid üritusi, pesu pesemise ja kuivatamise teenust, dušśi all käimise võimalust, puu- ja juurviljade kuivatamise masina kasutamist, arvuti kasutamise, internetis käimise võimalust, lisaks saab rentida ruume, telki jne. Tulemas on ka õmblemisteenuse võimalus“.
 
Seltsi üheks suuremaks saavutuseks on see, et on suudetud külamaja kenasti kogukonna huvides tegutsema panna ja see leiab aktiivset kasutust. Hästi on käivitunud kogukonnateenus – pesu pesemise teenus. See kõik aitab ka kaasa sellele, et kogukonna inimesed saavad omavahel rohkem suhelda, kogukond on muutunud aktiivsemaks, tegutsetakse ühiselt ning seltsi tegevuse tulemusena on küla elukeskkond parem.
 
Kogukonna üheks suurimaks sooviks oli ja on turvalisuse tagamine külas, sellele on aidanud tublisti kaasa valvekaamerate paigaldamine külamaja ümbrusesse. Tulevikku vaadates on oluline, et kogukonna inimesed jäävad sama aktiivseks kui seni ning ehk tuleb uusigi inimesi juurde, kel on ideid kuidas teha elu külas meeldivaks ja huvitavamaks.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi abil on käivitunud pesupesemise teenus (osteti pesumasin), ja avati külamajas internetipunkt (soetati arvuti ja paigaldati internet). KOPi toel on soetatud ka põletusahi, toidukuivati ja õhksoojuspumbad samuti koristustarvikuid külamaja tarbeks, lehepuhur ja televiisor. Samuti on programm aidanud korraldada külasimmanit ja moosipäeva ning keraamikaringi.

 www.taagepera.org.ee

 

Teenuse Naiste Ühendus

Raplamaa

„Et külaelu säiliks“

 

 
Teenuse Naiste Ühendus tegutseb Raplamaa Teenuse külas ning asutakse Teenuse mõisas. Ühenduse sooviks on kogukonna liitmine ja arendamine, kaasaegsete võimaluste toomine kogukonna kasutusse, kogukonna kaasamine ühistegevustesse ja noori alati tagasi ootava küla maine kujundamine.
 
Kohalikule kogukonnale pakutakse erinevaid koolitusi ja õpitubasid. Kogukonnatunde tugevdamiseks on korraldatud mitmeid ühisüritusi. Kuna tegutsetakse mõisahoones, püütakse jõudumööda ka hoone ümbruse heakorra eest seista. Tegeletakse ka piirkonna pärandkultuuri säilitamisega. Ühenduse eestvedaja Helle Rehepapp selgitab: „Pakutavad tegevused saavad alguse kogukonna algatusena- korraldame „ümarlauda“, vestleme kogukonna liikmetega, küsime soove ja püüame leida probleemidele lahendusi.“
 
Seltsi tegevuse tulemusena on kohalik kogukond muutunud ühtsemaks, suhtlevamaks, julgemaks ja ettevõtlikumaks. On omandatud uusi teadmisi ja üritustele on alati oodatud ka noored. Ühendus on  suutnud kaasata noori ja tegutsemishimulisi inimesi ka oma eestvedajate hulka. Teenuse küla on suutnud tänu ühingu tegevusele ka kogu maakonnas nähtavamaks muutuda.
 
Tulevikku vaadates on kõige olulisem, et külaelu säiliks, et noored ei lahkuks jäädavalt, vaid pigem tuleksid külla tagasi. Eesmärkide täitmiseks püüab ühing jätkuvalt välja selgitada kogukonna vajadusi ning otsida probleemidele lahendusi, pakkuda välja õppimisvõimalusi ning hoida alal seniseid traditsioone.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on korraldatud perepäevi, harivaid õpitubasid, käsitöökodasid,  terviseteadlikkust tõstvaid üritusi. Samuti on aidanud KOP soetada erinevaid käsitöövahendeid ning muud kogukonnale vajalikku inventari (helivõimendi, projektor, õmblusmasin, fotokaamera, lauad).

 www.facebook.com/MTÜ-Teenuse-Naiste-Ühendus

 

Väike-Maarja Põllumeeste Selts

Lääne-Virumaa

„Maal on mõnus elada!“

 

 
Väike-Maarja Põllumeeste Selts tegutseb kogukonnaühendusena Lääne-Virumaal, Väike-Maarjas ning on juba aastal 1896 asutatud põllumeeste seltsi traditsioonide jätkaja. Selts ühendab maaelust ja kohalikust arengust hoolivaid inimesi, kes aitavad kaasa kogukonna tugevdamisele ja kohaliku taluelu edendamisele.
 
Selts pakub kohalikele elanike hulgas populaarseid ja vajalikke kogukonnateenuseid – korraldatakse taluturgu ning peetakse üleval taaskasutuskeskust. Samuti korraldatakse kogukonnale erinevaid üritusi (nii koolitused, harivad õhtud, kui ka traditsioonilised sündmused) ning väärtustatakse kogukonnapärandit. Head koostööd tehakse ka teiste piirkonna seltsidega (Tantsuselts Tarapita, Eipri Külaselts, Väike-Maarja Muuseumisõprade selts).
 
Seltsi pakutavate teenuste tulemusena on kohalik elukeskkond muutunud paremaks. Kogukonnale on kättesaadav tervislik talutoit ning võimalus talutoodete müügiks edendab piirkonna taluelu. Kohalik kogukond on korraldatud ürituste tulemusena muutunud ühtsemaks ning hoolib ja väärtustab kogukonna kultuuripärandit ja ajalugu senisest enam.
 
Seltsi eestvedaja Jaak Läänemets räägib seltsi plaanidest: „Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmed toimetavad täna üheskoos - samamoodi kui 121 aastat tagasi, sest head ja väärt mõtted vajavad kogukonna heaks elluviimist. Seltsi liikmeid ühendab uuendusmeelsus, nooruslik särts ja kindel teadmine - maal on mõnus elada!“
 
Kohaliku omaalgatuse programm on aidanud korraldada Pandivere peretalude päevi ning tähistada Alar Kotli 110. sünniaastapäeva. Samuti on KOP toetuse abiga renoveeritud taluturu laoruum ja ümber ehitatud küttesüsteem (soetatud pelletikamin) ning hangitud väikevahendeid (riidestanged ja riidepuud) taaskasutuskeskuse teenuse parendamiseks.
 
www.facebook.com/vmpselts
 

Valguta Maanaiste Selts

Tartumaa

„Erinevad põlvkonnad koos“

 

 
Valguta Maanaiste Selts tegutseb Tartumaal. Seltsi sooviks on väärtustada kohalikku kultuuripärandit, liita oma tegevusega piirkonna erinevaid põlvkondasid ning pakkuda kogukonnale võimalust harrastada tervislikke eluviise.
 
Kohalikule kogukonnale pakutakse erinevaid omanäolisi üritusi, kust võtavad osa kõigi põlvkondade esindajad. Eriti populaarsed on matkad, kus tutvutakse ka ümbruskonna kultuurilooga, külastatud on ka kaugemaid paikasid. Piirkonna kultuuripärandile pööratakse ka muidu suuremat tähelepanu, väärtustatakse eelkõige neid inimesi, kelle kodukoht on Valguta kandis. Seltsi eestvedamisel on korrastatud ka Valguta tiik.
 
Seltsi tegevuse tulemusena on kohalik kogukond muutnud ühtsemaks ja aktiivsemaks. Üritustel osalevad aktiivselt kõik põlvkonnad, kõik uued, n.ö raamist välja ideed ürituste mitmekesisemaks tegemiseks on alati teretulnud. Kogukonna üks eestvedajatest Lea Pung räägib: „Suurimaks saavutuseks loeme kogukonna eri vanuses liikmete liikumisharjumuste kujundamist matkade kaudu, kergliiklustee igapäevast kasutamist“.  Väga hea on koostöö kohaliku kooliga ja teiste lähedalasuvate küladega. Mitmekümne inimese koostöös valmis raamat kolhoosi ajaloost. Jäädvustatud kogukonnapärand aitab piirkonna identiteeti säilitada ka tulevikus.
 
Tulevikku vaadates soovitakse, et senini tehtu oleks alati korras. Soov on parendada olemasolevaid sportimise võimalusi, kasutada renoveeritud tiigi ujumisvõimalusi, kaasata kogukonda, aga eriti noori.
 
Kohaliku omaalgatuse programmi toel on jäädvustatud piirkonna oluliste kultuuritegelaste pärandit (Einar Maasik, Ernst Enno) ning korraldatud nende loomingut tutvustavaid üritusi, samuti on avardatud kogukonna muusikaalaseid teadmisi (ooper, muusikal; kaasatud oli ka Valguta koolis õppinud Voldemar Kuslap). Samuti on KOP toetuse abil tutvustatud kogukonnale seeneriigi rikkusi, sh võimalusi seentega lõnga värvida ning antud välja seenetoitude retseptikogumik.