Teksti suurus

Reavahed

Kontrastsus

Seaded

Kogemuspäev 2017

 



Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus 9. novembril viies KÜSKi Kogemuspäev „Kogukonnad ei nuta“. Nagu Kogemuspäevadel ikka, vahetasime taas omavahel kogemusi, õppisime teiste tegemistest ning sel korral keskendusime just kogukondadele.

Päeva jooksul toimunud ettekanded ja arutelud tutvustasid Eesti kogukondade erinevaid nägusid ja tegevusi, muresid ja õnnestumisi ning andsid 140le kogemuspäeva osalejale mõtteainest kogukondade muutuvast olemusest, neid ees ootavatest väljakutsetest ja uutest võimalustest.

Kogemuspäeva pildigaleriid vaata KÜSKi Facebookist.
 

Kogukondade mõte ja mõttekus 21. sajandil



Päeva alustas Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja, aidates esmalt lahti mõtestada inimeste koos tegutsemise, sh ka kogukondades tegutsemise vajadust ja ajalugu. Inimkonna põhiküsimus on olnud õnnelik olemine – kui oleme õnnelikud, oleme produktiivsemad, sõbralikumad ja abivalmimad teiste suhtes, rohkem altid nendega koos midagi tegema. Sellest tuletas ta mõned olulised mõtted:

Õnnelikkuse tagamiseks on oluline turvatunne. Turvatunde aluseks on omakorda julgeolek ja seetõttu saab julgeolekut näha kui peamist inimesi koos tegutsema panevaid jõudu. Julgeolek võib olla seotud näiteks toiduga või ka energiaga. Näiteks - reaktsioonina järjest halveneva kvaliteediga suurkorporatsioonide toidule luuakse mitmel pool maailmas väiksemaid toidutootjate liite, kogukondi. Sama ka elektrienergiaga – aina enam on majapidamisi, mis panevad seljad kokku, ostavad päiksepaneelid ja kindlustavad sellega oma energiajulgeoleku.

Kogukonnaühingud peaksid peeglisse vaatama ja arvesse võtma, et tänapäeval on inimesed järjest vähem seotud piirkondlike, rahvuslike või sugulussidemete põhjal ja järjest enam muude ühishuvide põhjal. Etniline „meie“ tunne ei tõmba enam. See aga ei tähenda inimestevaheliste sidemete nõrgenemist, vaid pigem hakkavad need tugevnema, kuid nüüdsest ühishuvide põhjal kaugemate ja esialgu võõramate inimeste vahel. Oluliseks saab IT arengust tulenev kommunikatsioonivõimaluste laienemine – ja sedagi ei tasu karta, halvaks pidada, vaid oskuslikult enda heaks tööle panna!

Anzori ennustas, et ühiskonnas, kus on infoüleküllus ja kus robotid võtavad järjes enam lihtsamaid töid inimestelt ära, saab tulevikus olema oluline inimeste õppimisvõimekuse tõstmine. Selles on oluline roll kanda kogukondadel, kes peaks taoliste õpiringide ja –võrgustikega tegelema hakkama.
 

Kogukonnad on võti meie tulevikku, kuid milliseid uksi sellega avada?



Vestlusringi vedas päevajuht Urmas Vaino ning mõtteid kogukondade hetkeolukorra ning tuleviku väljakutsete ja võimaluste teemal vahetasid Hermann Kalmus (EELK Pilisvere Andrease koguduse vaimulik), Krista Habakukk (Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedaja), Lauri Läänemets (Väätsa vallavanem) ja Tiit Niilo („Tule Maale“ algatuse eestvedaja ja Nopri talu peremees).

Koostöö ja ühingute kaasamine. Riik on mitmes valdkonnas juba heaks eeskujuks, kaasates oluliste küsimuste lahendamisse vabaühendusi ja koheldes neid heade partneritena. Nenditi, et omavalitustele mõeldes ei ole olukord nii hea, kuid vaatamata niikuinii segastele aegadele ja toimuvatele muudatustele, ei tohiks kogukonnad endale kõrvaltvaataja rolli võta. Kui kogukonnad tahavad kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida, siis peaksid nad võimalikult ruttu ise hakkama küsima ja nõudma, et nende jaoks olulisi komisjone moodustataks, et nad komisjonides esindatud saaks, et nende häält kuulda võetaks. Passiivseks ei tohi jääda, peab ise esimesi samme astuma ja oluline on seda tehes vältida vastandumist – „meie“ ja „nemad“ mõtlemisviisi.

Enese alalhoiu instinkti peletamiseks, ehk julguse kokku võtmiseks ja oma soovide esitama mineku eel on esimese sammuna tark kaardistada teisi uute piiride sees tegutsevaid ühinguid, arutada nendega seisukohad läbi ja minna üheskoos omavalitsustesse jutule.

Räägiti ka sellest, et sädeinimeste ja visionääride väsimust saaks paremini ära hoida siis, kui eesmärkide poole ei peaks liikuma vaevaliste väikeste juppide kaupa, väikeste projektide kaupa, pidevalt ringi sõitmise ja vallavalitsuse veenmisega. Siinkohal on jällegi oluline hakata juurutama pikemaaegset strateegilist koostööd ühingute ja omavalitsuste vahel. Ühingud, nõudkem seda ise!

Enne, kui minna omavalitsustelt paremat partnerlust nõudma, peavad kogukonnad endas sisemise selguse looma. Kogukonnad peavad vaatama ka ise muutuvas keskkonnas enda sisse – kas kõikide nende seniste tegevuste järgi on ikka vajadus olemas, kas nad suudavad ise sisemiselt muutuda, et väliste muutustega kaasa minna ja neid ise suunata?

Haridus muutub üha olulisemaks. Maapiirkonda töökoha loomisel ei ole põhiküsimus selles, kas seal on maad või taristut, vaid kas seal on oskust. Kogukondadel on suur roll kasvatada kohalikul tasandil inimeste õpivõimekust, võimestada neid jätkama formaal- ja mitteformaalhariduses ja viima õppimisvõimalused iga inimeseni. Oluline on teha koostööd koolidega. Ühingud peaks ka omavahel rohkem teadmisi ja praktikaid vahetama.

Lõpetuseks leiti, et kui ühingud teevad seda, mida tahavad, ja teevad seda sära silmas ning hästi, siis tahavad ka poliitikud sellest osa saada ning seda toetada. Oluline on julgus unistada ja aru saada, et kõik, mis on võimalik Tallinnas, on võimalik ka mujal Eestis, aga see, mis on võimalik mujal Eestis, pole alati võimalik Tallinnas.
 

Inspiratsioonikõned kogukondadelt kogukondadele

Kogemuspäeva keskele mahtusid neli lühikest, aga õpetlikku lugu nelja ühingu poolt, kes on saanud tuult tiibadesse Kohaliku Omaalgatuse programmi ja muude KÜSKi toetuste abiga. Kogemusi kogukonna arendamisest erinevate nurkade alt jagasid Vally-Reet Järs Viljandi Maanaiste ühendusest, Piret Tammkõrv MTÜst Sõprus, Triinu Guerrin MTÜst Piiri Köök ja Riinu Lepa MTÜst Väike Jalajälg.

Maapiirkondades on palju eakaid, kellel on igapäevaste toimetuste juures seltsilist vaja



Vähemalt Viljandimaal on sellele murele ühe vabaühenduse poolt lihtne, aga hea ja toimiv lahendus leitud. Viljandi Maanaiste Ühenduse teenus leiab ja viib kokku vabatahtlikest seltsilised ja muidu tihti märkamatuks jäävad eakad, kellel on lihtsalt vaja suhelda või väikest abi erinevate igapäevategevustega, nagu ajalehtede ettelugemine, jalutuskäikudel saatmine vmt.

Väiksest ideest pakkuda eakatele abi on sotsiaalsete ettevõtete arenguprogrammi läbimise ja KÜSKi toetuste tulemusena kasvanud välja tugev teenus ja võrgustik ning selle eestvedajatel on unistus, et teisteski maakondades selliseid võrgustikke tehtaks. Edu võtmeks on olnud hea koostöökultuuri loomine KOVi, arstide, sotsiaaltöötajate ja kasvõi postiljonidegagi – kõigiga, kes eakatega kokku puutuvad.

Kas maale vana piimakombinaadi alale saab ka asumiseltsi luua?



Põlvas tegutsev MTÜ Sõprus on elav näide, et asumiseltsid töötavad hästi ka mujal kui suurte linnade hipsterrajoonides! MTÜ Sõprus sai alguse soovist teha enda ja oma laste elukeskkond paremaks. Linnavalitsuse ukse taga pidevalt muutusi nõudmas käia ei tahetud ja sestap hakati ise tegema.

Kohaliku omaalgatusprogrammi toel alustati erinevate kogukonnaürituste korraldamisega ning selle kõrvalt hakati inimestele sünnipäevade jms pidude tarvis erinevat toetusrahade eest soetatud inventari rentima. Väikestviisi tulu teenides koguti suuremate projektide omafinantseeringu katmiseks raha ja nii uuendatigi ühel hetkel paneelmajade juures seisnud nõukaaegne mänguväljak tänapäevaseks ja kohalikele mõnusamaks.


 

Kogukonda saab ka toiduga arendada!
 
MTÜ Piiri Köök kasvatab Võrumaal toidu teemadega tegeledes kogukonnatunnet. Toidu teema kukkus ühingu eestvedajatele sülle nagu suur kapsas ja nad on aasta-aastalt seda avanud.

Alguses tegeldi kohaliku toidu traditsioonide otsimise ja levitamisega, anti lausa välja kokaraamat „Võrokõisi köögi-ja söögiraamat” ning nüüd on jõutud sügavamate teemadeni, nagu toidujulgeolek ja toidu kasvatamine.

Toit ei ole ainult toit, vaid kõik, mis sellega on seotud!
 
Piiri Köök on vaikselt võru toidukultuuri arendamisega suutnud haarata suurt osa kogukonnast ning edukuse pandiks on olnud hea koostöö kohaliku gümnaasiumi, toidukohtade, Võru maavalitsuse ja kultuurimajaga.

"Võrokõisi köögi- ja söögiraamat" müüdi küll kiiresti läbi, kuid seda saab ka siit veebist lugeda.




Kuidas juhtida projekti või kogukonda nii, et 
terve meeskond oleks õnnelik ja 100% ühes paadis?


MTÜ Väike Jalajälg on loonud Märjamaale ökoküla, mille eesmärk on elada igas mõttes jätkusuutlikku elu. Seda peetakse silmas ka sotsiaalsetes aspektides. Riinu Lepa jagas ökokülas praktiseeritavate meetodite põhjal õpetusi, kuidas teisedki ühingud oma meeskonnatööd paremaks saaks muuta.

Esiteks – istugem ja arutagem koosolekutel ringis nii, et kõiki oleks näha ja nii, et igaühe arvamust kuuldaks ja austataks. Teiseks katsetagem sotsiokraatiat, mis on süsteem, kus otsused sünnivad siis, kui need kõigilt „jah“ sõna saavad. Kolmandaks kasutagem projektides ja organisatsioonide arendamises draakoniunistamist, mis tagab eestvedajate ideede teoks tegemise parema meeskonnatöö alusel.

Nende meetodite abil saab igaühes luua tunde, et nende hääl maksab ja see ongi üks olulisimaid hea meeskonna loomisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Kui küsida iga inimese käest, kas see praegusel hetkel on su kõige paremini elatud elu, siis saab teada, kas inimesed on sotsiaalselt jätkusuutlikult.

 

Vestlusringid

 

Päeva viimases osas liikusid arutelud viide erinevasse vestlusringi ning huvilisel oli võimalus saada MAK MTÜ konsultantidelt nõustamisabi. Vestlusringide teemad olid
  • Kogukonnad, turvalisus ja koostöö – kuidas jõuda loosungist sisuni?
  • Linna- ja maakogukonnad – kas pigem sarnased või erinevad ja mida neil on üksteiselt õppida?
  • Uus pere kolib külasse – ütleks tere tulemast, aga kuidas?
  • Mida teha kui sädeinimene läbi põleb?
  • Ettevõtja kogukonnas kui kasutamata potentsiaal
Kokkuvõtteid seal toimunud aruteludest ja mõtetest saab lugeda siit.
 
 
Täname kõiki osalemast, üles astumast ja Pärimusmuusika Aita väga hea koostöö eest korraldamisel! Soovitame seda kohta teistelegi.