Kogukonnafondi taotlusvoor 2026 

Taotlusvoor avaneb: 30.03.2026


Enne taotlusvooru avamist ja enne taotluse esitamist tutvu taotlusvooru korraldava määrusega “Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord” (leitav allpool).

Enne taotlusvooru avamist soovitame kogukonnal või korteriühistul teha ka järgnevat:

  • koostada või ajakohastada oma kogukonna või korteriühistu kriisiplaan;
  • mõelda läbi kogukonna roll kriisiolukorras ja võimalik panus elanikkonnakaitsesse;
  • kaardistada olemasolevad ruumid ja ressursid, mida saaks kriisiolukorras kasutada;
  • arutada läbi taotlemise plaan ja kavandatavad tegevused kohaliku omavalitsusega, et need oleksid kooskõlas kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tegevustega.

Tutvu ka materjalidega veebilehtedel olevalmis.ee ja kogukonnaveeb.ee.


Kogukonnafond toetab kogukondade, vabaühenduste, korteriühistute ja kohalike omavalitsuste koostööd, et parandada valmisolekut kriisiolukordadeks ning tugevdada kogukondade rolli elanikkonnakaitse süsteemis.

Julgeolekuolukorrast tulenevalt on taotlusvooru fookuses:

  • kogukondliku kriisivalmiduse suurendamine ning
  • elanikkonnakaitsega seotud praktiliste lahenduste arendamine kohalikul tasandil.

Taotlusvooru eesmärk ja toetatavad tegevused

  • suurendada kogukondade ja korteriühistute kriisivalmidust ja võimekust kriisiolukordades toime tulla;
  • arendada kogukondlikku valitsemisviisi ning tugevdada kogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööd;
  • luua ja rakendada praktilisi lahendusi, mis parandavad elanike valmisolekut kriisiolukordadeks ning toetavad elanikkonnakaitset kohalikul tasandil.
  • kogukonna varjumiskoha loomine või arendamine;
  • kerksuskeskuse loomine või arendamine, kus kriisiolukorras on võimalik saada teavet, abi ja nõu;
  • kogukondade ja korteriühistute kriisivalmiduse arendamine vastavalt kogukonna või korteriühistu kriisiplaanile.

Toetatavad tegevused võivad hõlmata näiteks energia- ja veevarustuse tagamise lahendusi, esmaabi- ja sidevõimekuse parandamist, puhta joogivee varude tagamist, koolituste ja õppuste korraldamist ning kogukondade koostöö ja vabatahtlike kaasamisega seotud tegevusi.


Nõuded taotlejale

  • Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus, mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta ning tegutseb avalikes huvides;
  • vähemalt ühe aasta registrisse kantud korteriühistu, mille korterelamu suletud netopind on kuni 1200 m² ning kus vähemalt 80% korteriomanditest kuulub füüsilistele isikutele.

Taotlusega tuleb esitada muu hulgas:

  • kohaliku omavalitsuse pädeva organi põhjendatud seisukoht projekti tegevuste vastavuse kohta kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitseliste tegevustega;
  • kogukonna/ühingu või korteriühistu kriisiplaan.

Taotlusega koos esitatud kriisiplaanid kuuluvad piiratud juurdepääseuga teabe hulka ning on lähtuvalt KÜSKi juhataja Tiina Oraste 16. märtsi 2026 käskkirjast nr 1-5/7 vaid asutusesiseseks kasutamiseks.


Taotlusvooru eelarve ja toetuse suurus

Kogukonnafondi taotlusvooru eelarve maht on 2026. aastal 1 miljon eurot ja 2027. aastal esitatud taotlustele 600 000 eurot.

  • Riigipiiriga piirnevad kohaliku omavalitsuse territooriumil 40% eelarvemahust. Need on Narva-Jõesuu linn, Narva linn, Alutaguse vald, Mustvee vald, Peipsiääre vald, Kastre vald, Tartu vald (põhjusel, et selle koosseisus on Piirissaare), Räpina vald, Setomaa vald, Võru vald, Rõuge vald.
  • Idapiiri maakondade teiste kohalike omavalitsuste territooriumitel – 30% eelarvemahust. Need on Ida-Virumaa: Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn, Lüganuse vald, Sillamäe linn; Jõgevamaa: Jõgeva vald, Põltsamaa vald; Tartumaa: Elva vald, Kambja vald, Luunja vald, Nõo vald, Tartu linn; Põlvamaa: Põlva vald, Kanepi vald; Võrumaa: Antsla vald, Võru linn.
  • Ülejäänud Eesti 30% eelarvemahust: See on kõikide ülejäänud omavalitsuste territooriumitel teistes maakondades.

Projektide kavandamisel eeldatakse koostööd kogukondade, kohaliku omavalitsuse, vabatahtlike ning vajadusel teiste partneritega, et tõsta piirkonna elanikkonnakaitse taset ja parandada kogukondlikku valmisolekut kriisiolukordadeks.

Toetuse saajad peavad projekti elluviimise käigus teavitama avalikkust projekti eesmärkidest ja tulemustest ning korraldama vähemalt ühe avaliku teavitusürituse.

Omafinantseeringu nõuet ei ole.


Enne taotluse esitamist tutvu kindlasti määrusega “Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord”.


Laekunud taotluste hindamine

Vormilise kontrolli läbinud taotlustele annavad oma eksperthinnangu Päästeameti spetsialistid ning seejärel hindajate kogu kolm sõltumatut liiget. Hindajad lähtuvad hindamisel Päästeameti hinnangust taotleja kriisiplaanile ja selle alusel kavandatud tegevustele.

  1. seotus taotlusvooru eesmärkidega ja sihtrühma vajadustega – 25% maksimaalsest koondhindest;
  2. taotleja kogukonna või korteriühistu kriisiplaaniga seostatud projekti mõju ja jätkusuutlikkus – 25% maksimaalsest koondhindest;
  3. teostatavus ja juhtimine – 15% maksimaalsest koondhindest;
  4. projekti eelarve põhjendatus, kulude läbimõeldus ja eesmärgipärasus – 15% maksimaalsest koondhindest;
  5. koostöö kohaliku omavalitsusega – 10% maksimaalsest koondhindest;
  6. kaasamine ja koostöö teiste partnerite ning kogukonnaga – 10% maksimaalsest koondhindest.

19. märtsil 2026 toimunud Kogukonnafondi infotunni salvestus:

Kogukonnafondi infotunni slaidid (14 tk):

Kogukonnafondi-taotlusvooru-ulevaade

Korduma kippuvad küsimused

Mis on kriis selle taotlusvooru kontekstis?

Kriis tähendab olukorda, mis ohustab inimeste elu, tervist, turvalisust või toimetulekut ning mille lahendamiseks on vaja koordineeritud tegutsemist (nt elektrikatkestus, sõjaline oht, ulatuslik hädaolukord, loodusõnnetus).

Määruse kontekstis on fookus:

  • elanike iseseisval hakkamasaamisel
  • kogukonna valmisolekul ja koostööl
  • kohaliku tasandi elanikkonnakaitsel
Mis saab siis, kui kriisiplaan valmib pärast tähtaega?

See taotlus ei läbi vormilist kontrolli, sest puudub kriisiplaan.

  • kriisiplaan peab olema taotluse esitamise hetkeks olemas
Kas KOVi kinnituskirjal on kindel vorm?

Kindlat vormi ei ole, kuid see peab olema kirjalik ja sisuline kinnitus ning allkirjastatud vastava ametniku või omavalitsuse juhi poolt.

Mida tähendab, et tegevused peavad sobituma KOVi kriisiplaaniga?

See tähendab, et:

  • tegevused peavad toetama KOVi olemasolevaid kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse lahendusi
  • ei tohi olla nendega vastuolus
  • peavad olema KOVi poolt sisuliselt hinnatud ja aktsepteeritud

Tõenduseks:

  • KOV annab põhjendatud seisukoha, et tegevused sobivad kohaliku kriisikorraldusega.
Kuidas toimub projekti rahastamine?

Toetus makstakse ette ühe maksena pärast rahuldamise otsust

  • Maksimaalne toetus: kuni 50 000 €
  • Omaosalus: ei ole nõutav
  • Väljamakse: kuni 20 tööpäeva jooksul otsusest
Millised dokumendid tuleb taotlusega esitada?

Kohustuslik:

  • kogukonna kriisiplaan
  • KOVi kinnitus/ hinnang
  • projekti kirjeldus ja eelarve

Lisaks vajadusel:

  • kasutusõigust tõendavad dokumendid (kui tehakse tegevusi hoonete või ruumidega, mis pole taotleja omandis)
  • omaniku nõusolek
  • volikiri
  • (korteriühistul) üldkoosoleku otsused
Kust leida kriisiplaanide näidiseid?

Neil leiab näiteks:

  • KOVid (avalikud kriisiplaanid)
  • Päästeameti materjalid
  • Siseministeeriumi juhised
  • varasemad KÜSK projektid
Kas taotluses või aruandes on vaja hinnapakkumisi?

Määrus otseselt ei nõua hinnapakkumisi, kuid:

  • kulud peavad olema põhjendatud ja turupõhised
  • vajadusel võib hindamisel või kontrollis küsida tõendeid
Kas raamatupidamiskulud on abikõlblikud?

Ei.

  • üldised tegevuskulud ja tööjõukulud ei ole abikõlblikud
  • välja arvatud sisse ostetud teenused (nt eksperdid)
Kas projektijuhtimise tasu on abikõlblik?

Jah, kui:

  • tegemist on teenuse sisseostuga
  • kuni 5% eelarvest

Ei, kui: seotud isik (nt omanik, juhatuse liige)

Kas organisatsiooni enda koolitajatele võib maksta tasu?

Üldiselt ei:

  • oma tööjõukulud ei ole abikõlblikud

Võimalik ainult:

  • kui teenus ostetakse sisse juriidiliselt eraldi isikult ja turutingimustel
Keda mõeldakse vabatahtlike all?
  • kogukonna liikmed, kes panustavad tasuta
  • võivad olla nt päästeseltsid, aktiivsed elanikud, MTÜ liikmed
Kas vabatahtlikul päästeseltsil peab olema eraldi kriisiplaan?

Iga taotlusega peab olema kaasas kriisiplaan, mille alusel plaanitakse teha tegevusi, millele toetust taotletakse. Kui taotleval vabaühenduselei ole oma kriisiplaani, projekti sihtrühmaks on aga kohalik kogukond, kellel on kriisiplaan olemas, saab tugineda sellele kriisiplaanile ja esitadagi just see kriisiplaan koos taotlusega ja see seos välja tuua ning põhjendada taotluses.

Selgituseks: taotlusega tuleb esitada kogukonna või korteriühistu kriisiplaan, mille põhjal hakatakse taotluses kirjeldatud tegevusi ellu viima ja milleks taotletakse rahastust. 

Kui organisatsioonil on KÜSKiga teine projekt pooleli, kas siis saab taotlust esitada?

See ei ole probleemiks, kui varasemad kohustused on korrektselt täidetud.

Kas KOV võib keelduda kinnituskirjast?

Jah. Näiteks, kui tegevus ei sobitu KOV kriisiplaaniga.

Kas küttesüsteem / kanalisatsioon / elektriliitumine on abikõlblik?

Jah, kui see on seotud kriisivalmidusega (nt toimepidevus), sisaldub kriisiplaanis ja põhjendatud projektis.

Kas kerksuskeskustele on miinimumnõuded?

Määrus annab definitsiooni, mitte detailseid standardeid:

  • koht, kus saab abi, infot ja tuge kriisis
Kas taotlusvooru tähtaega saab pikendada?

Üldiselt ei. Tähtaeg on fikseeritud, kuid erandi otsustab KÜSK.


Lisainfo:

Küsimuste korral ja taotlusvoorude kohta täpsema info saamiseks, võib pöörduda maakondlike vabaühenduste konsultantide poole, kelle kontaktid leiab SIIT.

Eva Seera

projektijuht; koordinaator

  • projektijuht lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise programmis;
  • kogukonnafondi koordineerimine;
  • hindajate kogu koordineerimine
Details