Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV programm
ℹ️ Mis on CERV programm?
CERV ehk Citizens, Equality, Rights and Values on Euroopa Liidu rahastusprogramm, mis toetab projekte, mille eesmärk on hoida ja arendada ELi põhiväärtusi: inimõigusi, võrdsust, demokraatiat ja kodanike osalust.
Programmi raames toetatakse tegevusi, mis tugevdavad avatud, kaasavat ja loovat ühiskonda.
🔹 Periood: 2021–2027
🔹 Kogueelarve: 1,55 miljardit eurot
🔹 Rahastaja: Euroopa Komisjon
CERV on lühend selle ingliskeelsest nimest Citizens, Equality, Rights and Values Programme.
📎 Programmi eelkäijad aastatel 2014–2020 olid:
- „Kodanike Euroopa programm“
- „Õiguste ja väärtuste programm“
👥 Kellele on CERV mõeldud?
CERV programm annab rahastust järgmistele organisatsioonidele ja asutustele:
- kodanikuühiskonna organisatsioonid (sh MTÜd),
- kohalikud omavalitsused ja nende allasutused,
- riiklikud ja avalik-õiguslikud institutsioonid.
📌 Olenevalt taotlusvoorust toetatakse nii riiklikke kui rahvusvahelisi projekte.
🎯 Miks on CERV oluline?
Programmi üldeesmärk on:
- kaitsta ja edendada ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud õigusi ja väärtusi;
- säilitada avatud, demokraatlik, kaasav ja loov ühiskond.
CERV toetab projekte, mis:
- võitlevad diskrimineerimise, soolise vägivalla ja rassismi vastu;
- edendavad soolist võrdõiguslikkust, laste õigusi ja ajaloolise mälu väärtustamist;
- tugevdavad kodanike osalust ja kaasamist poliitika kujundamisse.
🧭 Milliseid teemasid CERV katab?
CERV programm jaguneb nelja tegevussuuna vahel:
- Euroopa Liidu väärtused
– põhiõigused, õigusriik, demokraatia, vihakõne ja autoritaarsuse vastu võitlemine - Võrdsus, õigused ja sooline võrdõiguslikkus
– diskrimineerimisvastane tegevus (sh Daphne: vägivalla vastu naiste ja laste suhtes) - Kodanike kaasatus ja osalemine
– kodanike aktiivne osalus ja demokraatlike protsesside tugevdamine - Euroopa mälu ja ajalooline teadlikkus
– Euroopa ajaloo ja totalitarismiohvrite mälestamine
🛠️ Millised tegevused on rahastatavad?
CERV programmi kaudu saab toetust järgmist tüüpi tegevustele:
- koolitused ja võimekuse suurendamine,
- teadlikkuse tõstmise kampaaniad ja meediatöö,
- küsitlused, uuringud ja analüüsid,
- heade tavade vahetamine ja võrgustike loomine.
📌 Täpsed abikõlblikkuse ja toetuse tingimused sätestab iga avatud vooru dokumentatsioon.
💶 Toetusmäär: Tavaliselt kuni 90% projekti eelarvest
🌍CERV Euroopas
2023. aastal jõudis kaante vahele Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG JUST) analüüs, mille eesmärk oli saada parem ülevaade kodanikuühiskonna maastikust ELi õiguste ja väärtuste kaitse ja edendamise valdkonnast. Loe uuringut siit.
Programmi viib ellu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA) ja Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (DG JUST). Euroopa Komisjon vastutab programmi strateegia ning prioriteetide seadmise eest. Ühtlasi levitab Komisjon häid praktikaid ning tulemusi.
📎 Euroopa kontaktpunktide nimekiri:
EC NCP leht CERV kohta
📎 Eesti infokampaania leht Euroopa Komisjonis:
CERV kampaanialeht eesti keeles
📍 CERV Eestis
Eestis on CERV programmi ametlikuks kontaktpunktiks
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
KÜSK pakub:
- üldist teadmist inimõigustest ja võrgustikutöö tuge,
- eestikeelset infot taotlusvoorude kohta,
- individuaalset nõustamist taotlejatele,
- tuge taotlusvormide ja EL-i portaali (nt PIC-koodi) kasutamisel.
Tutvu KÜSKi koostatud tööriistakastiga, mille me Eesti taotleja jaoks tegime. Vaata tööriistakasti siit.
Taotlusvoorude tabel 2025/2026
| Taotlusvooru nimi ja kood | CERV programmi alateema | Taotlemise periood | Taotlusvooru rahaline maht | Taotlusvooru kokkuvõte |
|---|---|---|---|---|
| Võrdõiguslikkuse taotlusvoor / CERV-2025-EQUAL on jagatud kuueks prioriteediks: 1 – CERV-2025-EQUAL-RACI-DISC, fookus: diskrimineerimise ja rassismi, ksenofoobia ning muu sallimatuse vastane võitlus (sh mustanahaliste, romade ja aasia päritolu inimeste vastu suunatud vihkamine); 2 – CERV-2025-EQUAL-ANTISEMITISM, fookus: antisemitismi vastane võitlus; 3 – CERV-2025-EQUAL-ANTIMUSLIM, fookus: moslemivastase vihkamise vastu võitlemine; 4 – CERV-2025-EQUAL-DIVERSITYMGT, fookus: mitmekesis5 – use juhtimise ja kaasatuse edendamine töökohtadel; 5 – CERV-2025-EQUAL-LGBTIQ, fookus: LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise ja LGBTIQ-foobia vastu võitlemine; 6 – CERV-2025-EQUAL-RESTRICTED, fookus: avaliku sektori tugi sallimatuse vastu | Võrdsus, õigused ja sooline võrdõiguslikkus | 15.07.2025 kuni 23.10.2025 | 20 000 000 eurot | AVATUD |
| Linnade ja valdade võrgustike taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-TOWN-NT | Kodanike kaasamine ja osalemine | 17.12.2024 kuni 27.03.2025 | 10 000 000 eurot | VOOR ON SULETUD |
| Soolise vägivalla ja lastevastase vägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise taotlusvoor / CERV-2025-DAPHNE | DAPHNE | 18.02.2025 kuni 07.05.2025 | 23 000 000 eurot | VOOR ON SULETUD |
| Euroopa Liidu põhiõiguste harta taotlusvoor (jagunevad viie erineva alateema alla: rikkumisest teavitajate kaitse; EL põhiõiguste harta teadlikkus; strateegiline hagelemine, huvikaitse tugevdamine); vihakõnede ja -kuritegude vastu võitlemine) / CERV-2025-CHAR-LITI | Euroopa Liidu väärtused | 27.05.2025 kuni 18.09.2025 | 18 000 000 eurot | AVATUD |
| Sõpruslinnade ja -valdade taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-TOWN-TT | Kodanike kaasamine ja osalemine | 09.04.2025 kuni 17.09.2025 | 5 000 000 eurot | AVATUD |
| Euroopa ajaloolise mälu taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-REM | Kodanike kaasamine ja osalemine | 19.06.2025 kuni 01.10.2025 | 18 000 000 eurot | AVATUD |
| Kodanike kaasamise ja osalemise taotlusvoor / CERV-2025-CITIZENS-CIV | Kodanike kaasamine ja osalemine | 15.01.2025 kuni 29.04.2025 | 33 000 000 eurot | VOOR ON SULETUD |
| Laste õiguste ja osalemise taotlusvoor / CERV-2025-CHILD | Võrdsus, õigused ja sooline võrdõiguslikkus | 16.01.2025 kuni 29.04.2025 | 17 000 000 eurot | VOOR ON SULETUD |
* Palun arvestage, et taotlusvoorude tabel on indikatiivne ja täpsed kuupäevad ja muu detailse info annab Euroopa Komisjon teada vooru dokumendis.
2023. aastal avanenud voorud on toimunud ja nende voorude ülevaade on kättesaadav siin. Toetust saanud projektide nimekiri avalikustatakse portaalis Fundng and Tenders.
2024. aastal avanenud voorud on toimunud ja nende voorude ülevaade on kättesaadav siin. Toetust saanud projektide nimekiri avalikustatakse portaalis Fundng and Tenders.
💻 EU Funding & Tenders Portal – taotlemise keskne keskkond
Kõik CERV programmi taotlused esitatakse Euroopa Komisjoni ametliku portaali kaudu:
👉 EU Funding & Tenders Portal
🧭 Portaali kasutamine samm-sammult
- Logi sisse:
Soovitame alustada portaalis kasutajakonto loomisega ja sisselogimisega. See võimaldab:- vaadata detailset vooruinfot;
- tutvuda partnerotsingu tööriistadega;
- salvestada huvipakkuvad konkursid;
- esitada taotlusi ja dokumente elektrooniliselt.
Selleks on vajalik PIC-koodi taotlemine (vt allpool artiklit „Kuidas taotleda PIC-koodi“). - Leia sobiv voor:
Portaali kaudu saab infot nii CERV programmi kui ka teiste EL-i toetuste kohta (sh ERASMUS+, Innovatsioonifond, EL tervisefond jt). Kokku koordineerib portaalis toetusi üle 40 erineva fondi. - Vaata juhendit:
Euroopa Komisjon on loonud ingliskeelse videojuhise, mis aitab navigeerida portaalis ja leida sobivaid taotlusvoore.
Vaata ingliskeelset videot siit
PIC-koodi taotlemine
CERV programmi taotlusvoorudes osalemiseks tuleb taotlus esitada otse Euroopa Komisjonile ja seda saab teha läbi elektroonilise taotlus-süsteemi, mille nimeks on Funding & tender opportunities. Selles süsteemis on lisaks CERV programmile veel ka umbes 30 erinevat toetusprogrammi, kus saavad organisatsioonid osaleda. See leht on ka ettevõtetele, kes soovivad osaleda rahvusvahelistes hangetes. Selleks, et portaali taotlust esitada on vaja üheksakohalist PIC-koodi. Lühend “PIC” on inglise keeles Participant Identification Code.
- Kuidas taotleda PIC koodi või kontrollida kas sinu organisatsioonil (või partneril) on see juba olemas, vaata siia.
- Üleval paremas nurgas saad valida omale meelepärase keele, siis vajutate klahvile, mis asub paremal pool (sinine ruut – “Register your organisation”). Registreerimise saate vahepeal peatada ja siis jätkata. PIC -koodi taotlemine võtab aega u 1 tund ja see ei kohusta teid esitama taotlust või osalema avatud voorudes.
- PIC koodi taotlemise juhendi leiad siit
Kui taotlete PIC-koodi, siis arvestage, et Euroopa Komisjonil läheb PIC koodi taotleva organisatsiooni valideerimisega aega paar nädalat.
Vaata PIC-koodi taotlemise õpetust ingliskeelse video vahendusel
Kas sinu idee sobib CERV programmi?
Meie käest küsitakse sageli: “Kas minu idee sobib CERV programmi?” Sellele küsimusele aitab vastata allolev lühike ja kiire küsimustik – tööriist, mis aitab sul oma ideed testida, täiendada ja paremini mõista selle sobivust.
Kontrollnimekiri ei asenda ametlikke tingimusi, kuid annab esimese selguse, kas oled õigel teel. Pea meeles:
- Täpsed taotlemise tingimused on kirjas iga vooru dokumendis (ingliskeeles CALL DOCUMENT).
- Iga hea idee on kohandatav – sul on aega koos partneritega oma mõtet vormida ja viimistleda avatud vooru tingimustele vastavaks. Voorud on avatud tavapäraselt kuni kolm kuud.
- CERV taotlusvoorud on üles ehitatud kolmele hindamiskriteeriumile:
asjakohasus, kvaliteet ja mõju. Loe lähemalt nende kohta siit: kysk.ee/cerv/#kvaliteet
KÜSIMUSTIK
1. Eesmärk ja sisu
- Kas sinu idee toetab Euroopa Liidu väärtusi (nt inimõigused, demokraatia, võrdsus, mälutöö)?
- Kas idee haakub konkreetse vooru (nt EQUAL, REM, UNION, DEMO) eesmärkide ja prioriteetidega?
- Kas soovid tegeleda ühiskondliku mõju, teadlikkuse tõstmise või osaluse suurendamisega?
2. Tegevused
- Kas plaanitavad tegevused on lubatud vooru tingimustes (nt koolitused, konverentsid, uurimistöö, üritused, võrgustikutöö)?
- Kas tegevused on piisavalt rahvusvahelised, kui see on nõutud?
- Kas tegevused on elluviidavad planeeritud ajaraamis ja eelarves?
3. Sihtgrupid ja partnerid
- Kas projekt on suunatud CERV programmi sihtrühmadele (nt kodanikuühiskond, noored, haavatavad rühmad, avalik sektor)?
- Kas sul on piisavad partnerid, kui voor seda nõuab? (Nt vähemalt 2–3 EL liikmesriigist, kui rahvusvaheline koostöö on nõutav)
- Kas partnerid toovad lisaväärtust sisulises mõttes, mitte ainult vormiliselt?
4. Mõju ja jätkusuutlikkus
- Kas projektil on mõõdetav mõju: kasu sihtrühmale, ühiskonnale, EL väärtuste kaitsele?
- Kas mõju jääb kestma ka pärast projekti lõppu (nt tulemused on avalikud, tööriistad kasutatavad, võrgustik jätkusuutlik)?
- Kas kaasad ka kommunikatsioonitegevusi või teadmussiiret?
5. Tehnilised tingimused
- Kas organisatsioon on juriidiline isik ja sobib taotlejaks vastavalt vooru reeglitele?
- Kas oled valmis esitama eelarve, ajakava ja looma projekti digitaalse taotluse EU Funding & Tenders portaalis?
- Kas su projekt kestab lubatud ajavahemikus (nt 12–24 kuud)?
Rollid portaalis Funding and Tenders
Pärast PIC koodi saamist tuleb portaalis Funding and Tenders määrata inimestele rollid organisatsioonis. Need on:
- Account Administrator/Legal Entity Appointed Representative (LEAR) – ehk konto administraator ja/või juriidilise isiku esindaja ehk LEAR. LEAR on justkui organisatsiooni tegevjuht portaalis, kes saab enda postkasti kõik ametlikud teated ja on kohtustatud neile vastama. Account Administrator ja LEAR saavad olla ka erinevad inimesed. Account Administratoril on samad õigused portaalis nagu LEARil, aga ta ei saa LEARi muuta, ega määrata teisi rolle. LEAR saab muuta ka organisatsiooni projekti rolle (need on eraldi rollid). Näiteks, kui muutub projekti peakoordinaatori roll (inimene vahetub vms).
- Self Registrant – ajutine roll, mis määratakse portaalis automaatselt inimesele, kes organisatsiooni portaali registreerib. See inimene saab kohe ka rolle lisada ja neid muuta. On automaatselt LEAR rollid, kuid saab ise LEAR rolli määrata)
- Legal Signatory – allkirjaõiguslik isik (määrab LEAR)
- Financial Signatory – finantsdokumentide allkirjastaja (määrab LEAR)
Oma organisatsiooni roll saad vaadata nii, et logid portaali Funding and Tenders, vasakpoolne menüü „MY ORGANIATION(S)“ -> organisatsiooni nime juures parempoolne nupp „Actions“ -> rippmenüüst
-> „View roles“.
Inglikeelne lisainfo rollide kohta on portaalis Funding ja Tenders kättesaadav siit.
Kuidas muuta LEAR staatust?
SAMM 1: Identifitseeri inimene, kes hakkab LEAR staatust hoidma ja nimeta ta – Seda saab teha inimene, kes organisatsiooni registreeris portaali, sest tal on Self-registrant – staatus. Ta saa saab Central Validation Service teate, et ta määraks LEAR appointment procedure.
SAMM 2: Sisesta portaali LEAR inimese kontaktinfo ja pädev inimene, kes teda saab nimetada (organisatsiooni allkirjaõiguslik inimene). Selleks tuleb Self-registrant inimesel või praegusel LEAR inimesel minna portaalis vaatesse My Organisations > Actions > Modify Organisation.
Seejärel genereerib portaal automaatselt dokumendid, mis tuleb allkirjastada. Ned dokumendd on (1) LEAR appoinment letter and LEAR role and duties (generated as a single document) ja (2) declaration of consent to the Portal Terms & Conditions.
Süsteem vaatab automaatselt, kas LEARil on konto jms kontaktandmed. Juhul, kui on ebakõlasid, annab süsteem veateate. Kui kõik on korrektne, peab uus LEAR saama oma postkasti teate, et protsess lõpetada.
SAMM 3: LEAR staatust taotleva/muutva oranisatsiooni allkirjaõigusliku inimese tegevused:
- Allkirjastada (sinise pastakaga) dokument ja panna pitsat, mis eelmises sammus nr 2, genereeris süsteem „LEAR appoinment letter and LEAR role and duties“;
- Loe ja allkirjasta (sinise pastakaga) dokument ja pane võimalusel pitsat, mis eelmises sammus nr 2, genereeris süsteem „Portal Terms and Conditions“
SAMM 4: Kehtiv LEAR laeb üles sammus 3 allkirjastatud ja skanneeritud dokumendid registrisse (Participant Register) vaatesse- Organisations > Actions > Modify Organisation. Dokumndid, mille ta peab üles laadima on:
- Official valid proof of identity (ID-card, Passport) carrying a photo and signature of the Legal Representative (Anneli passi või ID-kaardi skaneering, mõlemast poolest)
- Document(s) proving that the legal representative(s) appointing the LEAR is/are empowered as such, which must clearly indicate the role/function within the organisation as legal representative(s) and identify and appoint a specific person (by indicating his/her personal data) as the person covering that specific role/function (Allkirjaõigusliku inimese staatust tõendav dokument, mis kinnitab, et ta on organisatsiooni esindaja. Koopia dokumendist (käskkiri vms), millega nimetati inimene allkirjaõiguslikuks.)
- Official valid proof of identity (ID-card, Passport) carrying a photo and signature of the proposed LEAR (Uue LEAR inimese passi või ID-kaardi skaneering, mõlemast poolest)
SAMM 5: (Euroopa Komisjoni portaal) LEAR nimetamise valideerimine Central Validation Service-s. Kui kõik ülalnimetatud dokumendid on portaali sisestatud, siis portaal valideerib dokumente mõne aja.
SAMM 6: (UUS nimetatud LEAR inimene) LEAR konto aktiveerimine – Pärast valideerimise toimingut, saab uus LEAR teate e-posti teel et tuleb sisestada konto aktiveerimiseks PIN-kood, mis saadetakse talle SMSi või posti teel.
Mis iganes probleemide korral saab Central Validation Service-ga ühendust Portal Messaging Facility kaudu, mis asub selles vaates – (My Organisations > Actions> Modify Organisation).
Kuidas portaalis Funding and Tenders taotlust esitada?
Vaata inglikeelset lühivideot, mis annab sulle vajalikke nippe, kuidas lihtsa vaevaga taotlust esitada.
Partnerotsing
- CERV programmi taotlusvoorudes on reeglina vaja rahvusvahelist partnerit, kellel on olemas ka PIC-kood. PIC koodi on üheksakohaline kood, mis võimaldab teil ja teie partneritel siseneda portaali “Funding & tender“, mille kaudu käib toetuse taotlemine ja aruandlus ja partnerotsing. PIC-koodi taotlemise kohta loe siit. Partnerotsing tähendab nii ise juhtpartnerina partneri otsimist kui ka end kellegi partnerina (mitte juhtpartnerina) üles anda.
- Partneriks üles andmine käib nii, et valite mingi kindla avatud CERV programmi fooru Funding and Tenders lehel ja valite rubriigi Partner search announcements. Selles rubriigis saate nii vaadata organisatsioone, kes partnereid otsivad, kui ka saate lisada oma organisatsiooni.
- CERV programmi kohalikud kontaktpunktid (18 riiki) korraldavad partnerotsingu foorumeid zoom-keskkonnas. Foorumite eesmärk on CERV projektide vahel sünergia tekitamine (sh koostööprojektide tekkimine, partnerite vaheline suhtlemine jne). Foorumid on rahvusvahelised ja reeglina toimuvad need ZOOM-keskkonnas. Foorumiga saavad liituda projekti-ideed ja seda saad teha siin.
- CERV programmi kohalikud kontaktpunktid (18 riiki) on üles seadnud ka võimaluse partnerotsinguks. Võimalik on nii otsida partnereid kui ka enda organisatsioon üles seada. Seda saad teha siin.
- Kui soovid lihtsalt uurida ja vaadata, kes on CERV kontaktpunktide võrgustiku kaudu end partnerina üles seadnud, siis saad seda teha lihtsasti Jotform platvormil siin.
- KÜSKi rahvusvahelise koostööd arendavad taotlusvoorud on mõeldud vabaühenduste rahvusvahelise koostöö võimekuse tõstmiseks ja võimaldavad ühingutel teadmiste vahetamiseks reisida välismaale või kutsuda valdkonna eksperte Eestisse. Lisainfot rahvusvaheliste voorude kohta leiad siit.
CERV taotlusvormi loogika
Iga CERV programmi taotlusvooru avanedes on kasutusel oma konkreetne taotlusvorm, mis muutub kättesaadavaks siis, kui alustad taotluse koostamist Euroopa Komisjoni Funding & Tenders portaalis, vajutades nuppu “SUBMIT”. Alljärgnevalt kirjeldame taotlusvormi loogikat üldisel tasandil. Palun pea meeles, et kõik oluline on kirjeldatud iga vooru dokumendis “CALL DOCUMENT”.
Tavapäraselt koosneb taotlus kolmest osast (lisade kohta on info taotlusvooru dokumendis ehk CALL DOCUMENT peatükk “Admissibility and documents”:
- Osa A täidetakse veebis vastavalt süsteemis antud juhistele. NB! Soovitame hoida samal ajal avatud ka osa B vormi, kuna mõlemasse tuleb sisestada osaliselt kattuvat teavet (nt partnerid, eelarve, projekti lühikokkuvõte).
- Seejärel tuleb osa B, mis on põhitaotlusvorm ja kujutab endast projekti sisulist tuuma. Just selle osa alusel hindavad eksperdid projekti kolme põhikriteeriumi järgi: asjakohasus, kvaliteet ja mõju (vt peatükk HINDAMINE).
- Kolmanda komponendina kuulub taotluse juurde KPI tööriist (Key Performance Indicators), mis on eraldiseisev veebivorm. Selle eesmärk on koguda projekti kohta täiendavaid kvantitatiivseid andmeid, mis võimaldavad Euroopa Komisjonil mõõta, jälgida ja võrrelda CERV programmi kaudu rahastatud projektide mõju laiemalt.
Allpool selgitame lähemalt iga osa B alajaotuse sisu ja hindamispõhimõtteid.
Osa B on kogu projekti sisalduse ja loogilise ülesehituse tuum, mida hindajad analüüsivad kolme põhikriteeriumi alusel: asjakohasus, kvaliteet, mõju. Allpool on iga jaotise sisu lahti seletatud:
1. Asjakohasus (Relevance)
👉 Mida käsitletakse?
- Projekti eesmärkide seotus CERV programmi eesmärkidega
- Kuidas projekt vastab taotlusvooru prioriteetidele (Loe CALL DOCUMENTi ja tee lühikokkuvõtted nendest alusdokumentidest, millele dokumendis viidatud on. Seda on tehtud reeglina peatükis “Backround” või “Objectives”
- Probleemi/olukorra kirjeldus ja vajaduspõhisus
- Projekti EL-i lisandväärtus – miks see tegevus peaks toimuma just EL tasandil?
📌 Näpunäide: Selgita, miks probleem on oluline ning miks just kavandatud projekt on sobiv vastus sellele probleemile. Tõenda seos sidusrühmade vajadustega.
2. Kvaliteet (Quality)
👉 Mida käsitletakse?
- Projekti metoodika ja tegevuste selgus
- Tööplaani loogilisus ja teostatavus
- Partnerorganisatsioonide rollid ja meeskondade pädevus
- Juhtimine ja koordineerimine
- Riskide hindamine ja leevendamine
- Kulutõhusus ja ressursi kasutamise mõistlikkus
📌 Näpunäide: Näita, et projekt on hästi läbimõeldud, ajaliselt realistlik ja vastab partnerite võimekusele. Lisa konkreetseid tööpakette või ajakava, kui võimalik.
3. Mõju (Impact)
👉 Mida käsitletakse?
- Projekti otsene ja kaudne mõju sihtgruppidele ja kogukonnale
- Kuidas tulemusi jagatakse ja levitatakse (dissemination)
- Kuidas tagatakse tulemuste jätkusuutlikkus pärast rahastust
- Mõõdikud ja indikaatorid mõju hindamiseks
📌 Näpunäide: Mõju ei ole ainult osalejate arv – oluline on kirjeldada, milline muutus toimub ning kuidas see on jälgitav ja mõõdetav.
4. Tehniline teave ja tööplaan (Work plan)
👉 Sisaldab:
- Tööpakettide kirjeldused (WP – Work Packages)
- Tegevuste ajajoon (milestones, deliverables)
- Alltöövõtt ja partneritevaheline tööjaotus
📌 Näpunäide: See osa võib toetuda loogikamudelile – sisendid, tegevused, tulemused, mõju. Esita tegevused loogilises järjekorras ja viita selgelt eelarve osadele.
Tööpaketid
Selles jaotises tuleb anda üksikasjalik kirjeldus projekti tegevustest, jagades need loogilistesse tööpakettidesse.
Tööpakett tähendab projekti suuremat sisulist alamjaotust. Iga tööpaketi kohta tuleb esitada:
- tööpaketi eesmärk (oodatav tulemus)
- sinna kuuluvad tegevused, tulemid (deliverables) ja vahe-eesmärgid (milestones)
📌 Tööpakettide jaotus peaks olema loogiline ja lähtuma selgest väljundite struktuurist.
Projektil peaks olema vähemalt kaks tööpaketti:
- WP1 sisaldab juhtimise ja koordineerimisega seotud tegevusi: koosolekud, koordineerimine, projekti seire ja hindamine, finantsjuhtimine, aruandlus jms. Samuti kuuluvad siia ülesed tegevused, mida ei saa siduda konkreetse temaatilise tööpaketiga.
❗️ Ära jaota neid tegevusi mitme tööpaketi vahel – kogu juhtimine peab jääma WP1 alla. - WP2 ja järgmised tööpaketid kajastavad projekti sisulisi tegevusi (nt teadlikkuse tõstmine, koolitused, uurimistöö, kommunikatsioon jms). Vajadusel võid WP1 koopiatena lisada täiendavaid tööpakette.
📌 Lihtsate projektide puhul võib kogu projekt olla üks tööpakett (WP1, mille nimeks projekti akronüüm).
📌 Kui projekti käigus antakse finantsilist toetust kolmandatele osapooltele (nt väiketoetused), tuleb selles tööpaketis täpsustada:
- toetuste maksimaalsed summad ühe toetusesaaja kohta
- arvutuskriteeriumid
- toetusõiguslikud tegevused (piiratud nimekiri)
- toetusesaajad (isiku/kategooria tasandil)
- toetusotsuste tegemise alused ja kord
🛑 Palun piira tööpakettide arvu ja tulemuste (deliverables) koguhulka:
- kogu projekti kohta maksimaalselt 20 tulemit
- iga tegevus/toode esita ainult ühe tööpaketi all
- keeruliste projektide puhul kasuta vahe-eesmärke ainult suuremate verstapostide tähistamiseks
Eesmärgid
Loetle iga tööpaketi konkreetsed eesmärgid, millele selle tegevused kaasa aitavad.
Tegevused ja tööjaotus (WP kirjeldus)
Anna ülevaade planeeritud tegevustest – iga ülesanne lühidalt ja selgelt nimetada ja nummerdada.
Näita, kes osaleb millises tegevuses:
- projektijuht (COO – coordinator)
- partnerorganisatsioon (BEN – beneficiary)
- seotud üksus (AE – affiliated entity)
- seotud partner (AP – associated partner)
Pane rasvaselt kirja tegevuse eestvedaja.
Kirjelda ka väliste osalejate rolli, nt allhanked või mitterahalised panused (in-kind).
📌 NB! Koordinaator vastutab igal juhul juhtimistegevuste eest – neid ei tohi allhankida.
Vahe-eesmärgid ja tulemused (outputs/outcomes)
- Vahe-eesmärgid (milestones): kontrollpunktid, mis aitavad jälgida edasiminekut (nt konkreetse väljundi valmimine, et alustada järgmise etapiga).
- Kasuta neid ainult suuremate verstapostide puhul – lihtsates projektides võib see osa jääda tühjaks.
- Lisa kinnitamisviis (means of verification) – nt raport, dokument, osalejate nimekiri.
- Tulemused (deliverables): olulisemad väljundid, mis näitavad projekti edenemist. Ära lisa siia sisemisi dokumente (nt koosolekute protokolle). Näited ja nõuded:
- Üritused, koolitused, seminarid jne: kirjelduses lisa kutse, päevakava, osalejate nimekiri, sihtrühm, osalejate arv, kestus, aruanne, koolitusmaterjal, tagasiside.
- Trükised, käsiraamatud, videod jne: vorming (trükis või digitaalne), keel(ed), ligikaudne lehekülgede arv ja trükiarv (kui on).
- Kuu 1 = projekti alguskuu
- Tähtaeg ei tohi jääda tööpaketi kestusest väljapoole
Tulemuste juurdepääsetavusmärgised:
- Public – avalik, automaatselt üles laetav EL projektiplatvormile
- Sensitive – piiratud juurdepääs kooskõlas rahastuslepinguga
- EU Classified – ELi turvaklassifikatsioon (kasutatakse ainult vajadu
5. Eetilised ja õiguslikud aspektid
👉 Sisaldab:
- Eetilised kaalutlused (nt isikuandmete töötlemine, haavatavad sihtrühmad)
- Vastavus EL väärtustele ja põhiõigustele
📌 Näpunäide: Isegi kui eetilisi riske ei esine, tuleb see eraldi välja tuua. Jälgi, et vastaksid EL põhimõtetele (nt võrdne kohtlemine, demokraatia).
Kirjelda võimalikke eetilisi küsimusi, mis võivad projekti elluviimise käigus esile kerkida, ning meetmeid, mida kavatsed nende vältimiseks või lahendamiseks rakendada.
Selgita, kuidas tagad projekti tsükli vältel soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtete arvestamise – alates kavandamisest kuni elluviimise, seire ja hindamiseni.
See tähendab, et projekt peab aktiivselt toetama nii naiste kui meeste, tüdrukute ja poiste võrdset mõjuvõimu, olenemata nende mitmekesisusest, ning tagama, et kõigil on võrdne juurdepääs, osalemisvõimalused ja õigused.
Soolõime ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine on oluline mehhanism, mille abil edendada soolist võrdsust ja vähendada mitmekordset või ristuvat diskrimineerimist.
Projektitegevustes tuleb soolõimet tagada järgmiste sammudega:
- jälgida süsteemselt ligipääsu, osalust ja kasu saamist erinevate soorühmade lõikes
- rakendada parandusmeetmeid, kui ilmnevad ebavõrdsused või diskrimineerivad mõjud
Tegevused peaksid samuti püüdlema selle poole, et:
- vähendada diskrimineerimist konkreetsete rühmade suhtes (sh neid, keda ähvardab mitmekordne diskrimineerimine)
- parandada võrdsusmõjusid üksikisikute tasandil
👶 Kui projektil on otsene või kaudne mõju lastele ja nende õigustele:
- Too see selgelt välja selles jaotises.
- Projekt peab põhinema laste õiguste käsitlusel, s.t austama ja kaitsma EL põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis (UNCRC) sätestatud õigusi (sh lisaprotokollid).
- Lapsi tuleb käsitleda kui õiguste kandjaid ning võimalusel kaasata neid ka projekti kavandamisse ja elluviimisse.
- Kui projekti käigus toimub otsene kontakt lastega, tuleb esitada ka lastekaitsepoliitika, mis vastab standarditele (nt „Keeping Children Safe Child Safeguarding Standards“).
🔐 Andmekaitse ja privaatsus
Selgita, kuidas lahendatakse andmekaitsega seotud küsimused, mis puudutavad:
- andmete kogumist
- analüüsi
- jagamist ja levitamist
Tagada tuleb isikuandmete kaitse kooskõlas kehtivate EL andmekaitsenormidega (nt GDPR).
🇪🇺 Kooskõla EL väärtustega
Kirjelda meetmeid ja olemasolevaid sisepoliitikaid, millega tagatakse kooskõla:
- Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 (väärtused: inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik, inimõiguste austamine)
- ning EL põhiõiguste harta artikliga 21, mis käsitleb diskrimineerimise keeldu.
6. Taotleja deklaratsioon
👉 Sisaldab:
- Taotleja kinnitus, et ta vastab tingimustele
- Abikõlblikkuse ja välistamise aluste välistamine
LAE alla näidistaotlusvorm koos eestikeelsete kommentaaride/tõlgetega. PS! Palun arvesta, et tegemist on näidisega, mis on siia laetud õppe-eesmärgil. Taotlemisel palun lae alla taotlusvorm, mis on vooru tingimuste all ingliskeelses keskkonnas portaalis Funding and Tenders.
Palun hinda seda lõiku siin!
Kuidas teha nii, et koostööst tekiks edu, mitte kadu?
CERV programmis soodustatakse ühistaotluste tegemist. See tähendab, et projekti ideeloomesse ja kogu järgneva protsessiga peaks kaasa liikuma erinevate organisatsioonde (ja riikide) esindajad. Teisisõnu tuleb teha koostööd. Kõige lihtsam ja tavapärasem viis, kuidas koostöö tegemist alustada on inimesed kokku kutsuda. Mida inimeste kokkukutsumisel silmas pidada ja millega arvestada? Mida saab mõjutada ja mida mitte?
Grupidünaamika ja grupiprotsessid
Kui koos on rohkem kui kaks inimest, siis hakkab juhtuma „asju“. Vahel ei pruugi need olla just kõige paremad olukorrad. Seetõttu on oluline teada, mis on grupidünaamika ja mida teha, et grupikohtumisest sünniks kasu. Grupidünaamika on kogum tegevustest, protsessidest ja muutustest, mis on võimalikud ainult grupis ja või gruppide vahel. Grupidünaamika ja grupiprotsessid on midagi, mis tekib alati ja mida ei saa vältida, ega tervikuna juhtida. Juhtida ja suunata saab grupis toimuvaid tegevusi et toimuvate muutuste energia oleks lahenduskeskne ja positiivne.
Iga grupp läbib kindlad arenguprotsessid. Protsessid võivad olla korduvad ja nende kestus pikkus võib olla erinev. Protsesside mõistmine aitab aru saada, millal hakata näiteks grupis tööülesandeid jagama, miks on vajalik konfliktistaadium, miks on tutvumise periood oluline jne.
Grupi arenguprotsesse kirjeldab Tuckmani mudel. Tuckmani viis grupi arengustaadiumit on:
- Tutvumine (forming) – Jagatakse isiklikku taustainfot, ebakindlus, esialgse info vahendamine;
- Konfliktiperiood (storming) – Ebamugavus, rahulolematus, juhile ja kogu protsessi kulgemisele suur väljakutse;
- Struktuuri tekkimine (norming) – ühtekuuluvustunne, saavutatakse kokkulepped, jagatakse rollid ja ülesanded, kommunikatsioon on tõhusam;
- Tegutsemine e koostööfaas (performing) – grupitööle keskendumine, tooülesannete teostamine, otsuste tegemine, tehakse koostööd;
- Kokkuvõtete tegemine (adjourning) – tegevuste lõpetamine, kokkuvõtete ja järelduste tegemine.
Juhul, kui ühel koosolekul kõiki grupi arenguprotsesse ei läbita, on mõistlik teha veel kohtumisi, et kõik grupiliikmed saaksid ühtemoodi töö toimimisest aru jne. Näiteks koostööfaasi ei pruugita jõuda esimesel kohtumisel, vaid alles viiendal. Oluline on jälgida, et enne koostööfaasi jõudmist (arengustaadium nr 4), oleks grupil kolm esimest staadiumi läbitud.
Grupi kohtumise korraldamine
Koosolekud, töörühma kohtumised, ümarlauad on kõige tavapärasem grupi arenguprotsesside läbimise viis. Nimetagem neid siis näiteks koostöökohtumisteks. Grupi kohtumised on vajalikud, et jõuda tegutsemise faasi, kus hakkab koostöö toimuma.
Nagu eelnevas peatükis öeldud, ei pruugita esimesel ja teisel kohtumisel konfliktiperioodist kaugemale jõuda. Grupi kohtumiste korraldamisel arvesta asjaoluga, et grupp peab koostööfaasi jõudmiseks läbima 3 faasi ja seal hulgas konfliktifaas. PS! Konfliktifaas ei tähenda seda, et teiseteist ei austata, tehakse alusetult kriitikat, räägitakse üle, ei kuulata jms. Grupi konfliktifaas on seotud reeglina asjaoluga, et teiseteist ei tunta nii hästi ja ei räägita kõigest avatult, mistõttu tekib usaldamatus ja seejärel rahulolematus. Seega on oluline keskenduda grupiprotsessides esimesele etapile, milleks on tutvumisõhtud vabas õhkkonnas, teineteise väärtusruumi tajumine, isiklike huvide jagamine jms.
Eesmärgista oma grupi kohtumised vastavalt sellele, mis faasis hetkel grupiga liigutakse. Näiteks võiks esimene kohtumine olla mitteformaalsem, et grupi liikmed saaksid teineteisega tuttavaks. Tutvumisfaasi kohtumisel on oluline, et igaüks saaks sõna ja võimaluse ennast teistele avada.
Jälgi, et grupi liikmed oleksid ühises inforuumis ja kõik saaksid ja levitaksid infot kokkulepitud kanalite kaudu.
Grupi kohtumistel on oluline kokku leppida kohtumiste eetikas – mis on lubatud ja mis ei ole. Olulised baasoskused koostöö kohtumistel osalemiseks on – austus – anna sõna ja võta sõna, jälgi oma hoiakuid (milline on sinu hääletoon ja kehahoiak); hoia iseenda ja teiste aega kokku – püsi fookuses (hoia muud seadmed eemal, nt koosolekul on ainult üks arvuti); tuju – kas oled emotsionaalselt ja sotsiaalselt valmis kohtumisel olemas, kas sinu baasvajadused on täidetud, kas oled endale kohtumise eesmärgi selgeks teinud. Kohtumise eetikareeglid saab grupp ise kokku leppida.
Siin on üks näide sotsiaalsetest oskustest, mida enne kohtumist ilmas pidada ja mida on lihtne omandada ja meelde jätta:
Artikli koostas: Katre Tamm
Allikad
Forsyth, D. R. (2014). Group dynamics (6th ed.). Belmont, CA: Wadsworth Cengage Learning
d’Agostino, M. et al (2007). Projektinõustamine noortealgatustes : käsiraamat noorte osaluse toetamiseks, Tallinn, Euroopa Noored (Veebis kättesaadav siit)
“BOTTOM-UP meetod” linnade ja valdade koostöös
Mida see väljend “bottom-up” tähendab?
- Väljendit kasutatakse CERV programmi meetmestes eelkõige linnade ja valdade koostöömeetmetes (nii linnade võrgustike kui ka sõpruslinnade taotlusvoorus). Linnade ja valdade koostöö ei põhine ainult juhtide vahel sõlmitud kokkulepetel, vaid selles osalevad aktiivselt ka kohalikud inimesed. Seega ei ole tegemist niivõrd meetodiga kuivõrd mõtteviisiga, kus kohalik võim kaasab otsuste tegemisse aktiivselt kohalikke inimesi – otsides selleks ise sobivaid meetodeid.
- Selle mõtteviisi eesmärk on otsida ja luua kohalikus piirkonnas lahendusi, mis vastavad kohalike inimeste vajadustele – näiteks ühistransport, haridus, kultuur, turvalisus vms.
- BOTTOM-UP lähenemine aitab vältida „ülevalt alla“ peale surutud lahendusi, mis ei pruugi sobituda kohalike olude ja ootustega.
Võimalused ja vahendid BOTTOM-UP elluviimiseks linnade ja valdade koostöös:
1. Kogukonnale on võimaldatud aktiivne osalemine strateegilistes protsessides
- Osaluse tagamine strateegiliste dokumentide ettevalmistamises ja aruteludes: arengukavad, koostöölepped.
- Töötoad ja arutelud kohalike elanike ja organisatsioonidega. ✅ Näide: Ida-Virumaa omavalitsused kaasasid elanikke piirkondliku arengustrateegia koostamisel läbi töötubade ja veebiarutelude.
2. Piirkondlikud koostöövõrgustikud
- Koostööplatvormid (nt LEADER tegevusgrupid), kus kogukonnad ja omavalitsused töötavad koos.
- Kogukonnapõhised projektid, mis saavad rahastust mitme omavalitsuse koostöös. ✅ Näide: LEADER-programm (vt viide 1) – toetab kohalike elanike ja omavalitsuste ühisprojekte maaelu arendamiseks.
3. Kodanikualgatuse ja osaluse toetamine
- Kodanike eelarve (kaasav-eelarve)
- Ideekorjed valdadeüleste probleemide kohta (nt noorte liikumisvõimalused, ühistransport) ✅ Näide: Tartu kaasava-eelarve on hea näide, kus kodanikud ise pakuvad välja ideid ja hääletavad, mida linn peaks ellu viima (vt viide 2).
4. Digitaalsed platvormid kaasamiseks
- Rahvaalgatus.ee, VOLIS või muud e-demokraatia platvormid
- Kohalikud foorumid ja sotsiaalmeedia kanalid info kogumiseks
Viited ja allikad
- LEADER lähenemine Eestis
Põllumajandusministeerium ja PRIA:
https://www.pria.ee/toetused/leader-projektitoetus-2023-2027 - Tartu kaasav eelarve näide:
Tartu Linnavalitsus: www.tartu.ee/et/kaasaveelarve - Rahvaalgatus.ee platvorm – eelnõude ja ettepanekute esitamine riigi tasandil:
https://rahvaalgatus.ee/ - Sidus kogukond kui vabatahtlike ja avaliku sektori koostöö võti – https://tai.ee/et/sotsiaaltoo/sidus-kogukond-kui-vabatahtlike-ja-avaliku-sektori-koostoo-voti
- Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) – korraldab tihti piirkondlikke koostööfoorumeid:
https://www.elvl.ee/
💶 Rahastamine
CERV programmi raames toimub projektide rahastamine peamiselt kindlasummaliste maksetena (inglise keeles lump sum). See tähendab, et toetust makstakse eelnevalt kokkulepitud summa alusel, mitte tegelike kuludokumentide alusel. CERV programmis kasutatakse kahte tüüpi kindlasummalisi makseid:
- Kindlasummaline makse 1 (LUMP SUM 1) – Euroopa Komisjon on määranud ette fikseeritud ühikuhinnad vastavalt tegevustele. Eelarvetabel on ette antud ja toetuse summa sisaldab juba kaasrahastuse komponenti.
- Kindlasummaline makse 2 (LUMP SUM 2) – Toetuse taotleja koostab eelarvetabeli ise ja määrab igale tegevusele vastava ühikuhinna. Avatud vooru dokument määrab ära maksimaalse toetusmäära (nt 90%), mistõttu peab taotleja kaasrahastuse osakaalu ise välja arvestama.
Mõlemal juhul eeldab Euroopa Komisjon, et toetuse saaja järgib kaasrahastamise põhimõtet, kuid täiendavate rahastamisallikate kohta eraldi teavet esitama ei pea (v.a linna- ja vallatoetuste meetmed).
📘 Loe kindlasummalise rahastamise metoodika kohta täpsemalt Euroopa Komisjoni juhendist: LS-funding: What do I need to know?
Finantssuutlikkus ja toetuse maksmise tingimused
Euroopa Komisjon hindab peataotleja finantssuutlikkust – see tähendab, et organisatsioon peab suutma projekti tegevustega alustada enne, kui toetus tegelikult arvele laekub.
- Tavaliselt makstakse 60–80% toetusest välja umbes 14 päeva jooksul pärast lepingu (Grant Agreement) allkirjastamist.
- Ülejäänud summa makstakse välja lõpparuande kinnitamise järel (samuti ~14 päeva jooksul).
- Organisatsiooni finantssuutlikkus loetakse piisavaks, kui eelneva majandusaasta käive on vähemalt toetuse kaasrahastuse osa ulatuses. Näiteks kui projekt kestab 24 kuud ja kogumaksumus on 240 000 €, siis peab eelneva aasta käive olema vähemalt 12 000 €.
Kaasrahastamise määr
CERV programmi tavapärane toetusmäär on 90%. See tähendab, et:
- 10% projekti kogukuludest peab katma taotleja omavahenditest või muudest allikatest.
- Toetust ei tohi kasutada kasumi teenimiseks (nn no-profit rule) ning topeltrahastamine ei ole lubatud – sama kulu ei tohi deklareerida mitme EL-i rahastuse alt.
Erandina kehtib linnade ja valdade voorudes (TWIN ja NT) tagantjärele hüvitamise põhimõte: toetus makstakse välja 100%, kuid alles pärast kulude tegemist.
💡 Kas teadsid? KÜSKist on võimalik taotleda kaasrahastust osalemiseks välisfondide projektides. Vaata täpsemalt: www.kysk.ee/kaasrahastus
Soolise võrdõiguslikkusega arvestamine
Kõigis CERV programmi voorudes tuleb taotlejal arvestada soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega. See on vajalik, et tagada projektides võrdsetel alustel juurdepääs nii naistele kui ka meestele. Lisaks naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, on soovituslik projektide kavandamisel ja teostamisel pöörata tähelepanu kõigile diskrimineerimisohus olevatele sihtrühmadele, nagu on kirjeldatud EL põhiõigust harta artikkel 21 ja võrdse kohtlemise seaduse § 1.
Soolise võrdõiguslikkusega arvestamist projektis saab teha minianalüüsiga. Minianalüüsi tööriistaks on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi koostatud põhiküsimused, millel vastates saab oma projekti sisule teha soolõime analüüsi. Eesti keelde on küsimustiku mugandanud Eesti taotleja jaoks kontaktpunkt. Eestikeelse küsimustiku saad alla laadida siit:
Küsimustele vastamise kaudu saavad taotlejad hinnata oma projekti soolise võrdõiguslikkuse aspektist (sh diskrimineerimisohus olevate sihtrühmade kaasamise aspektist). Analüüs aitab vältida soovimatut negatiivset mõju nii naistele kui ka meestele. Taotlejatelt oodatakse seda, et nad kavandavad ja teostavad oma kommunikatsioonitegevusi sootundlikult. See hõlmab eelkõige sootundlikku keelekasutust. Projektitegevustes tuleb vältida olukorda, kus haavatavas olukorras oleva sihtrühma stereotüüpi on projekti tegevuste kaudu tahtmatult veelgi süvendatud. Oluline on pöörata tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse analüüsile nii projekti ettevalmistamisel, projekti tegevustes, projekti järeltegevustes.
Need projektitaotlused, kus on kirjeldatud, kas ja kuidas soolise võrdõiguslikkusega on arvestatud projektis ja kuidas analüüs tehti, saavad projekti kvaliteedi hindamise kriteeriumis rohkem punkte. Vt ka CERV projekti hindamise kriteeriumid https://kysk.ee/taotlejale/cerv/#hindamine .
Allolev video on Sloveenia riikliku kontaktpunkti korraldatud seminari salvestus, kus Euroopa Komisjon selgita mõningaid põhimõisteid, miks on soolise võrdõiguslikkusega arvestamine projektide koostamisel on oluline ja kuidas seda teha.
Soovituslik lugemine:
- Sooneutraalne keel Euroopa Parlamendis (2018)
- Portaal Haridus ja Sugu (rohkelt õppematerjali haridusasutustele ja lisaks kvaliteetseid artikleid) – www.haridusjasugu.ee
- Feministeerium (MTÜ Oma Tuba) – Feministeerium on sõltumatu feministlik organisatsioon, mille peamised tegevussuunad on kommunikatsioon, huvikaitse ja kogukonna võimestamine – www.feministeerium.ee
- Põhimõisted soolisest võrdõiguslikkusest (Feministeeriumi sõnastikust)
- Sooperspektiiv ja analüüs (Feministeeriumi sõnastikust)
- Sooline segregatsioon (Soolõime kompetentsikeskus, sotsiaalministeerium)
- Karjäär (Feministeeriumi sõnastikust)
- Muud tasandid (Feministeeriumi sõnastikust)
- Soolise võrdõiguslikkusega arvestamine erinevates valdkondades (digitööriist)
- Võrdsuskeskus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatav Võrdsuskeskus on virtuaalne kompetentsikeskus, mis on loodud eesmärgiga suurendada erinevate sihtgruppide teadlikkust soolise võrdsuse (soolise võrdõiguslikkuse) põhimõtetest pakkudes iseõppeks vajalikku tuge.
- Võrdõigusvolinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes nõustab ja abistab kõiki, kes tunnevad, et neid on diskrimineeritud. Volinikku toetab tema töös voliniku kantselei ja tema puudumisel täidab tema kohustusi ta asetäitja.
Lastekaitsepoliitika CERV projektides
CERV programmi voorudes julgustatakse taotlejat suunama oma projekti tegevused laste sihrühmale ja neid ka oma projekti planeerimise faasi kaasama. Selleks, et tagada nii projekti meeskonna turvalisus ja laste turvalisus, peab taotleja alla 18a sihtgrupi kaasamisel projektitegevustesse, viitama oma organisatsiooni lastekaitsepoliitika dokumendile.
Lastekaitsepoliitika dokument ei pea dubleerima kehtivat lastekaitseseadust. See peab sisaldama selget teavet töötajate (sealhulgas praktikantide ja vabatahtlike) värbamise kohta ning taustakontrolli (kontrolli). See peab sisaldama ka selgeid protseduure ja eeskirju töötajatele, sealhulgas aruandluse eeskirju ja pidevat koolitust.
Lastekaitsepoliitika dokument peab sisaldama nelja teemad ja need on: poliitika, inimesed, protseduurid ja vastutus.
- Teema 1 poliitika – organisatsioon töötab välja poliitika, mis kirjeldab, kuidas ta on kavandanud lastele tekitatava kahju ennetamise tegevused ja mil moel reageeritakse, kui lastele on tekitatud kahju.
- Teema 2 inimesed – organisatsioon seab oma töötajatele ja kaastöötajatele selged kohustused ja ootused lastele tekitatava kahju ennetamiseks ja sellele reageerimiseks. Vajadusel kaasatakse lisakompetentsi. Olemas on vajalikud enesehindamise meetmed.
- Teema 3 protseduurid – organisatsioon loob lastele turvalise keskkonna, rakendades lastekaitseprotseduure, mida rakendatakse kogu organisatsioonis ja nende partnerite organiatsioonides, kes projekti läbi viib.
- Teema 4 vastutus – organisatsioon jälgib ja vaatab üle oma kaitsemeetmed.
See poliitikadokument peab olema veebis kättesaadav ja läbipaistev kõigile, kes organisatsiooniga kokku puutuvad. Viide peab olema lastekaitsedokumendile taotluses enne, kui taotlus portaali esitatakse.
Ingliskeelne lastekaitsedokumendi koostamise juhis:
Eesti vabaühenduse (Tammepuu Eesti Klubi MTÜ) koostatud lastekaitse dokument
CERV koostööprojektid
Projekt Noorte Hääl
2024. aasta märtsis alustas CERV programmi kontaktpunkt oma pilootprojektiga, mille eesmärk on teha lapse hääl kuuldavaks haridusvaldkonnas. Rubriik ilmub Õpetajate Lehes iga kuu viimasel teisipäeval ja seda toimetab Tuulike Kivestu. Kaasa löövad lapsed ja noored erinevatest Eesti koolidest.
Senini ilmunud rubriigid ja teemad:
- 26. märts 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Põhikoolilõpetajad ootavad õpetajatelt rohkem toetust
- 30. aprill 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Kas on olemas naiste- ja meestetööd?
- 28. mai 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Ma ei meeldi õpetajale
- 29. oktoober 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Koolis telefoniga või telefonita?
- 19. november 2024 NOORTE HÄÄL ⟩ Kas koolipäev võiks alata hiljem?
- 11. veebruar 2025 NOORTE HÄÄL ⟩ Kas õpilaste tagasisidet küsitakse ja arvestatakse?
Kuidas jõuda kvaliteetse projektini?
Minimaalne kvaliteedilävend, mille juures kaalutakse projektile rahastuse andmist, on 70 punkti. Punktid arvestatakse kolme hindamiskriteeriumi põhjal, milleks on asjakohasus, kvaliteet; ja mõju. Täpsemalt saad lugeda hindamiskriteeriumite kohta selgitusi siit.
Mitmeaastase hindamispraktika põhjal on Euroopa Komisjon kokku pannud loetelu, mis iseloomustavad kvaliteedikünnise ületavaid projekte. Kvaliteetsed projektid:
- lahendavad probleemi, mis on seotud siseriiklike ja/või EL poliitikatega (taotluses on viide);
- on seotud avatud vooru dokumendis viidatud EL poliitikadokumentidega (taotluses on viide);
- on selgelt määratletud ja saavutatavad projekti eesmärkidega. Vaata näiteks SMART-reegli järgi püstitatud eesmärkide seadmist siit;
- on praktiliste ja kasulike väljunditega;
- avaldavad otsest positiivset mõju sihtrühma(de)le;
- on arvestanud sihtrühmade kaasamisel nende erivajadusi;
- on pööranud tähelepanu ja läbivalt mõelnud projekti jätkusuutlikkusele – nii partnerite valikul, sihtrühma seadmisel, kui ka tegevuste planeerimisel;
- on valinud oma koostöövõrgustiku-konsortsiumi liikmeteks põhjendatud ja pädevad partnerid;
- on arvestanud tegevuse läbiviimisel soolise võrdõiguslikkusega ja laste turvalisuse põhimõtetega;
- pakuvad välja uuenduslikke lahendusi (see tähendab, et projekt pakub välja uusi ja alternatiivseid lahendusi pidevalt korduvate ja süvenevate probleemide lahendamisel ja samas kaasates piirkondi, kus eelnevalt ei ole sarnaseid meetodeid kasutatud)
Soovitame kasutada Tallinna Ülikooli koostatud projektijuhtimise materjale, mis aitavad nutikate meetoditega projekti selgelt ja arusaadavalt kirjutada. Materjale saad lugeda siit.
Mis on võimekad ja mis on parimad praktikad?
Euroopa Komisjon eristab kahte liiki edukaid projekte: ühed on võimekad ja teised parimad praktikad. Võimekad on need projektid, mis on hindamise faasis saanud maksimaalsed kvaliteedipunktid. Parimad praktikad on need projektid, mis on saavutanud maksimaalselt oma lubatud eesmärgid projekti lõpuks.
Ühe parima praktika näitena presenteerib Euroopa Komisjon CERV programmi linnade ja valdade võrgustiku toetusmeetme projekti “StadtRäume – UrbanSpaces“. Selle projekti üks eesmärke oli tuua ajalooline materjal uute ja kaasaegsete meediumite kaudu noorteni. Kuna projekt oli suunatud noortele, siis olid nad esindatud igas projekti faasis – ettevalmistamisest projekti lõpusündmuseni välja. Parima praktika näitega saad tutvuda siin.
Taotluste hindamine
Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste praogrammi CERV taotlusvoorude väljakuulutamise dokumendis (inglise keeles “Call Document” ) on kirjas hindamise alused (inglise keeles “Award criteria”). Hindamiskriteeriumite eest saadavad punktisummad võivad avatud voorudes olla erinevad, kuid üldjuhul on kriteeriumid ühesugused. Täpsemal loe kindlasti avatud vooru dokumendist. Selle peatüki mõte on tuua võimalikule taotlejale lähemale eestikeelne teave, mille alusel Euroopa Komisjon programmi esitatud taotlusi hindab.
Universaalsed hindamiskriteeriumid on:
ASJAKOHASUS. Selle kriteeriumiga hinnatakse reeglina millisel määral vastab taotlus konkursi prioriteetidele ja eesmärkidele. Hinnatakse, kui selgelt on määratletud tegevuse vajadused, sihtrühm ja soolõimega arvestamine. Milline on panus ELi strateegilisse ja õiguslikku konteksti? Milline on üleeuroopaline/üleriigiline mõõde? Kuidas kasutatakse võimalust kajastada tegevuse tulemusi teistes riikides (heade tavade jagamise võimalus)? Kas on projekti tegevustel potentsiaal arendada vastastikust usaldust/piiriülest koostööd? Kuidas on arvestatud dubleerimise vältimisega teiste liidu programmidest rahastatavate projektide või eelmis(t)e sama rahastamisvoo projekti(de)ga? Kuidas on kavas tekitada sünergiat ja täiendada sel moel teisi EL meetmeid (vaata, mis on ELis olulised prioriteetsed tegevused).
KVALITEET. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti selgust ja järjepidevust. Kas ja kui loogilised seosed on projektis probleemide, vajaduste ja pakutud lahenduste vahel (logframe meetod). Kas ja kuidas projekt kasutab innovaatilist lähenemisviisi? Mis see on? Loe näiteks sotsiaalse innovatsiooni kohta siit. Kas ja kuidas on kasutatud eelmiste projektide tulemusi? Milline on projekti teostamise metoodika, milles on nõuetekohaselt arvesse võetud soolist aspekti (töökorraldus, ajakava, ressursside jaotamine ja ülesannete jaotus partnerite
vahel, riskid ja riskijuhtimine, seire ja hindamine). Vaata täpsemalt soolise aspekti arvesse võtmise kohta eestikeelset abimaterjali siit. Kuidas on projektis käsitletud eetikaküsimusi? Vaata 2002. aastal Eesti vabaühenduste vastu võetud eetikakoodeksit siit. Milline on projekti teostatavus vastavalt kavandatud ajakavale?
MÕJU. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti tegevuste võimekust ja edasipüüdlikkust ja tulemuste eeldatavat pikaajalist mõju sihtrühmadele ja laiemale üldsusele. Kas ja milline on tegevuste tulemuste levitamisstrateegia kestlikkuse ja pikaajalise mõju tagamiseks? Kas ja milline on positiivse mitmekordistava mõju võimalikkus? Milline on selle toetuse tulemuste kestlikkus pärast ELi rahastamise lõppu?
Taotluse esitamise kontroll-nimekiri
Enne taotluse esitamist portaali “Funding and Tenders” veendu, et oled andnud endast parima. Testi end ja vaata järele, selleks prindi välja või vaata ekraanilt kontroll-nimekirja
CERV programmist toetust saanud Eesti organisatsioonid
Seisuga juuni 2025 on Eesti saanud aastatel 2021 ja 2024 CERV programmi kaudu toetust saanud (nii peataotlejana kui ka partnerina) 54 projektile (49 erinevat organisatsiooni). Toetuse summa kokku on 3,7 miljonit eurot (2024a toetuse saajate info ei ole täielik, sest EK ei ole veel kõigi voorude toetuse saajatega lepinguid sõlminud). Tabel täienb pidevalt Tutvu projektide loeteluga siin.
CERV toetuse saajate lood KÜSK kodulehel:
Projekt “Euroopa traumaatiline mälu – naispagulased ja suurpõgenemine 1944”. Eesti peataotleja: MTÜ Eesti Mälu Instituut ja MTÜ Tammepuu Eesti Klubi (koostööpakkumine). (MTÜ Tammepuu Eesti Klubi korraldatud seminari kokkuvõttev uudis)
Projekt EquiTech. Eesti peapartner: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Projekti “Kliimamuutusega kohanemine ja kliimaõigused” („Discussions and Actions on Climate and Environment“, DACE). Eesti partner: SA Keskkonnaõiguse Keskus (teine uudis projekti sündmusest)
Kes said toetust CERV kodanik ekaasamise meetmest 2023? (kokkuvõttev uudis ja Eesti organisatsioonide tutvustus)
2025
Projekt “PRIVATEE“. Peataotleja: Eesti Andmekaitse Inspektsioon
Projekt “COMBATHATE”. Peataotleja: MTÜ Rääma Noorte Ühing Noorus (Nooruse Maja)
EL lipu logo kasutamine
Toetuse saaja peab teavitama avalikkust toetuse päritolust. CERV toetuse saaja peab kasutama EL lippu ja/või EL lippu koos tekstiga “Kaasrahastab Euroopa Liit”.
Eestikeelse tervikjuhendi ja viited eestikeelsetele logodele (erinevad formaadid) saad alla laadida siit:
KÜSK tööriistakast:
Kuidas teha oma organisatsioonile PIC koodi?
Kuidas esitada taotlust Euroopa Komisjoni portaali Funding and Tenders?
Kas minu idee sobib CERV taotlusvooru?
Kuidas otsida ja leida partnereid?
Kuidas teha koostööd?
Mis on alt-üles meetod (bottm-up) (eriti soovitatav TownTwinning ja Networks of Town meetmetes?
Kuidas taotlusvormi täita?
Kuidas toimub toetuse rahastamine ja mis on finantssuutlikkuse hindamine?
Kuidas arvestada soolise võrdõiguslikkusega oma projektis?
Kuidas arvestada laste kaasamisega oma projektis?
Kuidas jõuda kvaliteetse projektini?
Kuidas taotlusi hinnatakse?
Kes on Eestist toetust saanud?
Programmialast lisainfot ja nõu eesti keeles pakuvad kontaktpunkti eksperdid
Marju Mäger
projektijuht; ekspert
- sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse projekti juhtimine;
- kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV-programmi Eesti ekspert
Katre Tamm
projektijuht; ekspert
- projekti juhtimine lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamise programmis;
- kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste ehk CERV-programmi Eesti ekspert
